20.04.2017, 00:00
Kuremäe: kodu vana tamme juures
Ööpimeduses meeleheitlikult kloostriuksele kloppivad õnnetu saatusega tütarlapsed? Pigem on see ettemääratus. Kõik sünnib iseenesest, vaevadeta, kuidagi loomulikult – nii ütleb see, kes on otsustanud jääda Kuremäe kloostri rüppe.
FOTO:
Turismibussiga saabujale võib Pühtitsa Jumalaema Uinumise klooster paista täiesti omaette maailmana, kuhu justkui ei küüni. Saab pilgu heita uhkele peakirikule, kuldselt helkivale ikonostaasile, põnevalt laotud halukuhjadele, näha mõnd tumedais rõivais nunnakuju. Ja siis … saab kioskist kaasa osta pisikese ikooni ja punase klaasiga lambi. Võib kodus lambi süüdata ja vaadata pühapildilt kumavat valgust, palvetada. Mida ikoon ütleb, see sõltub palvetajast ja palvetest. Võib ka mõtelda: mis seal Kuremäel, Kurtna järvestiku ja Puhatu soo lähistel siis XVI sajandil juhtus. Üks eestlasest karjus, Kuremäest mitte kaugel allika lähedal orus, märkas hommikul mäe otsas ilmutust. Kaunis ja suurtsugu naine seisis säravais rõivais, ümbritsetuna aupaistelisest kiirtepärjast. Nõnda on 2010. aastal, Kuremäe peakiriku avamise sajandal aastapäeval Postimehes ilmunud artiklis sõnastanud ajaloolane, praegune Tartu linnapea Urmas Klaas.