Maaleht Vietnamis: jõel hulpiva maja põranda all elab mitukümmend tonni kala
Mekongi deltast Eestisse toodava kala lihtne lugu – viie kuuga rammusaks, siis fileeks ja külmutusse ning konteinerites meie poodidesse.
Ivar Soopan
Mekongi delta
Mekongi delta moodustub paljudest jõeharudest ning kogu sealne pind on kasutuses. Jõe juures peetakse sealjuures viletsaks näitajaks vee selgust – hägusas vees on rohkem väetisena toimivaid setteid ja mineraale.
FOTO: <p>Ivar Soopan</p>
Mekongi deltast lennukiga üle lennates helgib see päikese käes vastu – enamik alast on vee all, aga samas erkroheline. Vesi katab riisipõlde ja kalakasvandusi, puuviljaaedu läbivaid kitsaid kraave.
40 500 ruutkilomeetrit on täis laiu ja käänulisi jõeharusid ning veelgi käänulisemaid kitsaid ojasid, tuhandeid kanaleid. See on hoomamatu liikuva ja liikumatu vee väli, mille kallastel, paatides ja jõeveel hulpivates majades elab 20 miljonit inimest. Nooljas, iga liigutuse peale kõikuv mootorpaat viib meid Tan Loc’ saare külje all vees hulpiva maja juurde. Niimoodi, mitme üksteise kõrvale pargitud pontoonidel hulpiva maja kõhu all kasvatavad vietnamlased kalu ja teisi veekultuure. See on ainult üks võimalus, kala kasvab ka jõeäärsetes basseinides. Mekongi deltas kasutult seisvat maad peaaegu pole. Tan Loc’ saare keskosa on puuviljaaedade päralt. Näiteks guaave kasvatatakse nutikal moel nii, et kahjurid neid ei kahjustaks. Mekongi deltas kasvatatakse palju musta pipart ja tšillit, mis jõuab samuti Euroopasse. Deltas käivad kõik põllumajandustööd oma lähedaste surnud inimeste haudade kõrval. Haudu on kõikjal – puuviljaaedades, kodumajahoovides, peaaegu igal riisipõllul on mõni haud.