03.05.2017, 18:30
Maanteeäärsetest lautadest on kujunenud hüljatud kasside kolooniad
Sügiseti täituvad veiselaudad mahajäetud kassidega. Loomakaitsjad räägivad kassikolooniatest, farmiomanike sõnul pole neil ühtegi kassi, veterinaarametnikud järgivad seadust ja hoiduvad emotsioonidest.
FOTO:
Ühel hilissügisesel päeval saab Paides elav Ene Vaarma Sargvere suurfarmi lähedal elavalt inimeselt appikutse. Et tulgu tema, kes kassidega tegelda mõistab, lauta. Seal elavat kümnete kaupa haigeid kasse, kellest mitte keegi ei hooli. Vaid hädapärase suupoolise andvat laudarahvas kiisudele ette. Loomad on lahjad ja igast otsast haiged. Ene on MTÜ Pesaleidja hoole alla sattunud kassidele oma kodus hoiukodu pakkunud mõne aasta, kasse tunneb ta läbi ja lõhki. Pilt, mis avaneb, on ahastamapanev. Toidulõhna peale saabuvad arglikult, end maadligi hoides farmi nurkadest heina- ja õlesegusele põrandale maha valatud krõbuskikuhjade juurde hädise välimusega kassid. Farmi loomakasvatusjuht ja veterinaar, kellega Ene hiljem telefoni teel vestleb, ütlevad, et nemad kasside raviga ei tegele – ei ole nende tööülesanne. Ametniku kinnitusel pole mingil juhul tegu pankroti serval oleva ettevõtjaga, kellel poleks raha, et kassiprobleemiga tegelda. Paide valla kodulehelt võib iga soovija lugeda, et Toomas Uusmaa on Paide vallavolikogu liige. Kuuldes, et Maaleht soovib rääkida farmikassidest, jääb Järvamaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Hele-Mai Sammel vait ja ohkab. Farmiomanike, veterinaarkeskuste ja loomakaitseorganisatsioonide koostöö on taoliste juhtumite lahendamisel väga oluline. Kahjuks aga seni, kuni inimesed kasse hülgavad, leiavad nood tee ka farmide juurde.