Aivar Viidik: Maavanema needus
Oluline sündmus – isegi olukorras, kus sellisel tasemel kohtumised on regulaarsed.
Mida siis arutati? “Siseministri ja maavanemate täna toimunud kohtumisel oli arutelu all maakonnakeskustesse lipuväljakute rajamine ning laiemalt Eesti lipu ja vapiga seotud küsimused”, seisab pressiteates. Kusjuures Pevkuri hinnangul on “Eesti rahvuslippu meie kodukohtades kahjuks liiga vähe näha”.
Tõsijutt! Seepärast toetasid maavanemad ministri algatust üksmeelselt ning ühtlasi avaldasid lootust, “et ka maakonnakeskuste linnapead algatust toetavad, kuna lipumasti püstitamiseks on vajalik omavalitsuse nõusolek”.
Kui aga juba kokku tuldi, said lisaks lipualgatusele “siseminister ja maavanemad ülevaate suuremate linnade rahvastikuprognoosist, valitsusasutuste ühtsest visuaalsest identiteedist ja muudest päevakajalistest teemadest”.
Tuleb kuidagi tuttav ette? Pätsu kodukaunistamine? Ajal mil maaomavalitused maadlevad massilise linna põgenemise, töökäte vähesuse ja ettevõtluse puudusega, tegelevad maavanemad lipuküsimustega, mida nad ise lahendada ei suuda.
Sel aastal on vahetunud või vahetub ametiaja lõppemise tõttu seitse maavanemat. Mis on olnud nende panus Eesti ühiskonda, jäägu igaühe enda või oponentide hinnata.
Aga eeltoodud näite järgi pole ime, et maavanemate positsiooni on korduvalt ja kriitiliselt küsimärgi alla pandud. Keskerakonna meelest tuleks see koht üldse kaotada, sotsid on alternatiiviks pakkunud kahetasandilise omavalituse, nagu on see näiteks Taanis.
Hoolimata valitsuskoalitsioonide vahetumisest seisab see vesi aga visalt paigal ja maavanemad on jätkuvalt parteikontorite kohalikud adjutandid, ning selle koha ainus tõeline väärtus lisaks korralikule palgale on hea hüppelaud Riigikokku. Ehk nagu ütles Lääne-Virumaa uueks maavanemaks nimetatud reformierakondlane Marko Torm: “Minu arusaamist mööda on maavanem riigi kohaloleku garantii ja stabiilsuse tagaja.”
Tõepoolest, kui maavalitsuse funktsioone ritta seada, on olulisimad neist omavalitsuste järelevalve, planeeringute kooskõlastamine (neid kahte ei tule just liiga tihti ette!), abielu registreerimine ja transpordikorraldus. Aga maavalitsuse ülesandeks on ka näiteks roolijoodikult konfiskeeritud sõiduvahendi realiseerimine.
Muidugi, nagu igal elualal, on ka maavanemate hulgas väljapaistvaid ja karismaatilisi isiksusi, kes oma tegevuses ka silma paistnud. Ilmselt ei vaja tutvustamist endine Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev või endine Järva maavanem Tiina Oraste.
Aga kas teate, kes on Lääne maavanem? Kohaliku maavalitsuse kodulehel on maavanema kategoorias ühe noormehe foto ja andmed, kust muu hulgas saame teada, et pildil olev isik on õppinud miilitsakoolis, olnud Lõuna Lehe omanik, harrastab nooleviset, mängib lõõtsa ja talle meeldib “latiino kultuuriruum”. Aga mis ta nimi on, seal kirjas pole. Võib-olla ei tea seda läänlased isegi, sest nagunii on ta juba otsaga Riigikogus.
Ühesõnaga: “Ah oli siin üks poiss Võrust.”
