Mahlakuu ehk aprill
5. Munapühaks värvitakse mune. Magajad äratatakse urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega, et saada juurde virkust, jõudu, tervist ja hea jume. Päikesetõusu ajaks minnakse õue päikese mängu vaatama. Hiljem käiakse külas ja mängitakse munamänge (koksimine, veeretamine). Maavalla lõunaosas algab kiigeaeg.
14. Künnipäevast algab künniaeg. Põllumees peab nüüd kas või ühe vao kündma, siis sulab lumi ruttu ja saak tuleb hea. Kui liigutada aia- ja põllutööriistu, edenevad edaspidi tööd paremini. Künnipäeval tõustakse enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli.
23. Karjalaskepäeva paiku lastakse kari esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed peast. See tähendab lepingut metsaga: kasupäevani (29.09.) ei tohi susi karja murda. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub, sel läheb edaspidi kehvasti. Ka hoidutakse mis tahes põllutööst ja müra tegemisest, et mitte Ukut pahandada, muidu võib pikne ja rahe suvel palju kahju teha. Karjalaskepäeval kaob talvine maaviha, nüüdsest saab lõket teha, maas istuda ja paljajalu käia.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
2. päev – täiskuu kõva aja algus.
4. päev – täiskuu.
6. päev – kuu kolmas veerand, pehme aja algus.
12. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
16. päev – vana kuu pehme aja algus.
18. päev – kuu loomine.
20. päev – noore kuu kõva aja algus.
26. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.
Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 16.04. alates kl 21.57, 16.07. kuni kl 4.24, 13.08. ja 10.12.
Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima.
Allikas: “Maavalla kalender 10 228 (2015)”, Maavalla Koda
Thunide külvikalender
Päev | Element | Taime osa | |
1. K | Tuli | vili | |
2. N | Tuli/Maa | vili 4ni, 5-23 leht | |
3. R | suur reede | Maa | |
4. L | Maa | ||
5. P | Maa | juur 1st | |
6. E | Maa/Õhk | juur 9ni, 10-19 leht, 20st õis | |
7. T | Õhk | õis | |
8. K | Õhk/Vesi | õis 3ni, 4st leht | |
9. N | Vesi | leht | |
10. R | Vesi/Tuli | leht 13ni, 14-23 vili | |
11. L | Tuli | ||
12. P | Tuli/Maa | juur 21st | |
13. E | Maa | juur | |
14. T | Maa/Õhk | juur 7n | |
15. K | Õhk | õis 19st | |
16. N | Õhk/Vesi | õis10ni, 11-19 leht | |
17. R | Vesi | 19-24 leht | |
18. L | Vesi | leht 7-23, 24st vili | |
19. P | Tuli | vili | |
20. E | Tuli/Maa | vili 15ni, 16st juur | |
21. T | Maa | juur 12ni, 13st vili | |
22. K | Maa | vili 19ni, 20st juur | |
23. N | Maa/Õhk | juur 6ni, 7st õis | |
24. R | Õhk | õis | |
25. L | Õhk/Vesi | õis 11ni, 12st leht | |
26. P | Vesi | leht | |
27. E | Vesi/Tuli | leht 5ni, 6st vili | |
28. T | Tuli | vili | |
29. K | Tuli | vili | |
30. N | Tuli/Maa | vili 4ni, 5st juur |
Istutusaeg: 1. IV kl 00 kuni 10. IV kl 10, ja 23. IV kl 7 kuni 30. IV kl 24.
Päike on kuni 20. ja Merkuur 14. aprillini Kalade vee-elemendis koos Jupiteri, Saturni ja Uraaniga ning 2. aprilli kaks veetrigooni hoiavad kuu esimese poole veel jaheda-niiskena, seevastu kuu teine pool lubab juba rohkem sooja. Merkuur liigub 14.–27. märtsini ja Marss terve kuu Jäära soojuselemendis, neid toetab ka Pluuto Küti tähtkujus ning 21. ja 22. aprilli soojustrigoon. Jahedust võib oodata aga 6. aprillil Sõnni maaelementi liikuvalt Veenuselt ja temaga 27. aprillil liituvalt Merkuurilt.