Samamuudu omma eestlase 700 aastat vasta pedänu kõiksuguste torme käen ja jõudnu uma vaba riigi ärr uuta. Nii om mii kõgõ jämmemba tamme püstüsaismine ka meile hindile tuke andnu, egäs ilmäasjalda ess kaunista puuhiid mitutõist aastat ka mii 10kroonidse rahatähe ütte külge. Püsüs edesigi raha pääl, selle, et egas eestlase kõiki ummi rahhu eurode vasta ess vaheta, hoitseva iks mõnda illosas mälestuses alale. Joba tuu peräst, et mii tamm om pääle uma tugevuse ja kimmüse ka väegale illos.

A nii nigu Eesti riiki ess saa tetä ilmä sõpru avituseta, om ka Tamme-Lauri tamme püsümisen iks ka inemise käsi mängun. 1969. aastal oll tamm seest pallu ärr kõdunu, sis oll päämurdmist, kuimuudu tamme pästä.

Õnnes jagusi tarkust, et edimäne pähä tulnu mõte õkvalt asjas ess lää – tuu aig oll iks pallu ulle mõttit. Tamm sai täpipäält säändse toe nigu vajja. Pallu nuid tõhve inemise lakja om kandnu ja kohegi kasuma pandnu, tuud ei mõista kiäki kokku luke.

Nüüd või üüldä, et suurel kimmäl puul kulussi jälleki mii tugi ärr. Ku võitu ei tuleki, jääs tamm vast edesi samamuudu saisma, a ma mõtle, et võisi iks näüdäda Euroopalõ, et mii eestlase olemi üte väega puulembedse inemise.

Ei massa pellädä, et mii tamm sada kõrda praegudsõst kuulsamabas saa ja eestlase inämb ei mahu tedä kallistama. Sinna lätt üts 7–8 inemist julgele kõrraga ümbre.

Helüandmiskotus internetin om treeoftheyear.org.