Kuna 2014 oli mulle emotsionaalselt jube aasta – tohutult palju minejaid vikerkaare taha (Jaak Joala, Jaan Arder, Peeter Brambat, Eve Viilup, Hardo Aasmäe, Peeter Saul ... mu enda koerake Toby), siis 2015. aastalt ootan eelkõige selles mõttes tagasiminekut.

Plaanis on Justamendiga väärikalt tähistada ansambli 35. sünnipäeva, anda sel puhul välja plaat. Piletid on ostetud augustikuuks Vancouverisse, kus pakume lusti lääneranniku eestlastele.
Tahaks paar korda käia Soomes kala püüdmas, sõber Tiit Pruuliga Stockholmis.

Kuna eelmise aasta septembrikuus sai ootamatult mu koduaias kanamaja valmis, siis lisaks kaheksale kanale ja kukele tahaks mõne veel võtta. Ja muidugi kõik, kellel on talupidamine või oma maja, teavad, et töö ei lõpe iial.

Krista Habakukk
liikumise Kodukant juhatuse esimees

Eesti Külaliikumisele Kodukant on alanud aasta taas kord märgiline. Augustis toimub Säreveres Eesti Külade XI maapäev “Kuulake, külad kõnelevad” ning valime aasta küla.

Soovin, et meie külades elavad inimesed seisavad senisest enam oma küla heaolu eest. Nad on avatud meelega ega karda kaasata inimesi, kes on valinud oma uueks koduks just nende küla. 
Loodan, et Eesti külade esindajad ja omavalitsuste juhid mõistavad: ühiselt asju ajades on kasutegur ja mõju mitu korda suurem. 

Soovin, et 2015. aastal viivad omavalitsused koos küladega ellu rohkem ühiselt vastu võetud otsuseid. 

Usun, et kuuleme edaspidi senisest enam, kuidas külakogukonnad maal oma elu korraldavad, turvalisusele kaasa aitavad ja vajadusel ise kohapeal töökohti loovad. 

Soovin, et uute Euroopa Liidu programmide avanemisel panustab riik senisest enam just maapiirkondades töökohtade loomise toetamisele. Poliitikutelt ootan vabaühenduste senisest veelgi suuremat usaldamist, eesmärgipärast sisulist koostööd ning eriarvamuste ärakuulamist ja aktsepteerimist. See on meie Eesti ja iga siin elav inimene on meile suur väärtus.

Minu kõige suurem soov 2015. aastal on, et minu lähedastel täituksid kõik need head soovid ja suured ning väikesed unistused, mida nad südames kannavad.

Aldo Vaan
talupidaja, lihaveisekasvatajate seltsi esimees

Lihaveisekasvatajad on saanud oma nuumloomi realiseerida Poola ja alates novembrist taas ka Türki. Tapapullidele oli möödunud aastal uueks sihtriigiks Liibanon.

Loodan, et kõik senised kasulikud ja vajalikud kontaktid jätkuvad ning Eestimaal kasvatatud lihaveised koguvad tuntust väljaspool Eesti piire. 

Kahjuks on meie tootmismahud veel liiga väikesed, seda eriti puhtatõuliste lihaveiste osas. Sageli oleme pidanud puhtatõuliste lihaveiste soovijatele vastama eitavalt. Soovin, et puhtatõuliste loomade arv järjest kasvaks.

Loodan, et lihaveiseliha tarbimine suureneb, kuna meie karjakasvataja on õppinud tootma üha kvaliteetsemat liha. Soovin, et Eesti tarbija oskaks küsida eestimaist päritolu lihaveise liha nii poodides kui restoranides.