• „…ükski merele avanev riik ei saa olla liiga väike.“
  • „Suurriikidel on suuremad kohustused, väikeriikidel suuremad võimalused. See ei ole vastuolu, see on tasakaal.“
  • „Eestlased näiteks tajuvad harva, et nad elavad poolsaarel, mida kolmest küljest ümbritseb vesi, kord kaitsjana, kord ühendusteena; ja ometi on see kogu Eesti ajaloo võti.“
  • „Eesti oli mõnda aega kõige põhjapoolsem piirkond maailmas, kus hariti põldu ja müüdi naabritele vilja.“
  • „Eestlasel pole teist kohta, kus oma kodu ja riiki üles ehitada, ja me ei kavatsegi teist kohta otsida. Oleme oma jaheda päikese all kümneid kordi alustanud ja alati ennast püsti ajanud…“
  • „Eestlase silmis ei asu Eesti põhjas ega lõunas, vaid omal kohal.“
  • „…oleme ainus Eesti riik maailmas; ainus, kus räägitakse ja mõeldakse eesti keeles.“
  • „Mõned Eesti metsad on pronksiaegsed. Ma tahan, et Eesti riik niisama kaua kestaks. Miks, võite imestada? Selleks, et püsiksime eestlastena. Et kõneleksime eesti keelt, et oleksime oma saatuse peremehed sellel ilusal maal…“
LENNART MERI; TARJA HALONEN
  • “Kui te ei oska selle auguga midagi peale hakata, ajage see siis kruusa täis!” Selle Saaremaal legendiks muutunud lause öelnud Lennart Meri Kaali kraatri ääres, kui kohalikud mehed kurtnud, et ei oska selle kraatriga midagi peale hakata.
  • „Narva-Jõesuu on ilus turismikoht. Seal on ilusaid sõjaeelseid maju ja on nõukogude aja maju, millest osa tuleks ilmselt õhku lasta.
  • Arvatavasti peaks Narva linn ja ka Narva-Jõesuu hoolitsema selle eest, et neil oleks otse tee Peipsi järve põhjarannikule. Niisuguseid regionaalpoliitilisi lahendusi tuleks leida igale Eesti piirkonnale.“
  • „Kuidas näeb välja muretsev Eesti, seda tunneb igaüks oma rahakotist. Missugune nägu on muretul Eestil, seda leiate seltskonnakroonikast. Aga kui tahate kontrollida, kas on olemas väsinud Eesti, siis ärge kartke ennast peeglist vaadata. Te ju ei taha näha sealt seda, kes te tegelikult olla ei taha ega tohigi.“
  • „Kaks kapseldunud tigu Kakumäe pankrannikul võivad kivistuda, teineteist kohtamata. Kaks tilka vett Emajõest ja Gangesest kohtuvad, küsimus on ainult ajas.“
  • „Terve mõistus ütleb, et mitte üksi Palamuse gloobus, vaid ka maakera ise on ümmargune.“
  • „Meie maa kohta on öeldud Tuulemaa, sest tõepoolest, nii paljud tuuled, nii paljud vallutuskired on sellest väikesest maalapist üle käinud.“
  • „Ei Rooma riik ega Napoleoni sõjad puutunud Eestisse. Alles kahekümnenda sajandi keskel sirutus Euroopa ühine katus meie kohale, ning siitpeale sünnib meie ajalugu ühtaegu Eesti põllul, Tallinna Toompea ja Euroopa parlamentides.“
  • „…kust algab Eesti Vabariik? Kas Toompealt? Kas Kadrioru lossist? Ei, Eesti Vabariik algab Eesti kodust.“
Lennar Meri
  • „Hiljaaegu juhtusin lugema eestikeelsest lehest: Venemaa on meist kaugel nagu Brasiilia. Seda laadi sulerüütel eksib kas rumalusest või Eesti-vaenulikul eesmärgil. Venemaa ja Brasiilia ei ole kohta vahetanud; isegi kui autor hommepäev hakkaks Peipsi järve Atlandi ookeaniks ümber kühveldama, jääb Venemaa ikkagi meie kõige lähemaks naabriks.“
  • „Igale Taru ülikooli kasvandikule on jällenägemine ülikooliga sama mis jällenägemine noorusega.“
  • „…minu ülikoolistuudium algas kaheteistaastaselt loomavagunis Tallinna sadamas.“
  • „Ei Euroopa kui terviku ega Eesti huvides pole külma sõja aegse jäiga piiri eksisteerimine Narva jõel…“
  • „Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta.“
  • „Kui saab kaks ja pool kärbest ühe hoobiga, tuleb need ka lüüa. Me oleme riigivisiite raha kokkuhoiu mõttes ka kolmekaupa kimpu sidunud, miks siis mitte riigivisiiti Lätti ja kodumaist visiiti Põlvamaale.“
  • „Kuidas näeb välja muretsev Eesti, seda tunneb igaüks oma rahakotist. Missugune nägu on muretul Eestil, seda leiate seltskonnakroonikast. Aga kui tahate kontrollida, kas on olemas väsinud Eesti, siis ärge kartke ennast peeglist vaadata. Te ju ei taha näha sealt seda, kes te tegelikult olla ei taha ega tohigi..“
  • „Olukorda, kus kõik oleks valmis ja ideaalne, ei saa maailmas kunagi olema. Iga samm progressi suunas toob kaasa ka uue ohu. Võrumaa koolipoistel on võimalus internetist välja õngitseda ükskõik missuguseid tekste. Kui sellega ei käi kaasas oskus ja kohustus valida, siis oleme väga tühise sammu edasi astunud. Mõelgem kasvõi Gutenbergi trükikunsti leiutamisele. Paljas tehnoloogia ei ole kedagi õndsaks teinud. Määrav on ikkagi inimene, tema mõte ja tahe. Kahjuks on ideoloogiate inerts väga suur.“
  • „Olgu see tõde pealegi kibe, aga minu lapsepõlve Eesti ei tule mitte kunagi tagasi. Maailm meie ümber on liiga palju muutunud. Kuid eestlus ei ole mingi arhailine mõiste, eestlased suudavad rahvana elada ka arvutite, ülehelikiirusega lennukite ja minupärast kas või krediitkaartide maailmas. Me oleme tänapäevane rahvus ja seda peavad arvestama kõik meie tulevikuplaanid, olgu siis hariduse vallas või uute investeeringute otsimisel.“
  • „Eestis on ruumi ja selletõttu on nii uskumatult arusaamatu, et meil ikka veel leidub poliitikuid, kes tahavad kõiki eestlasi koondada Tallinnasse. Nad on poliitikud, aga nad vist ei ole mõelnud, kuidas olla eestlane. Inimene ei ole kaubavagun, et teda lükata raudteejaama.“
  • „Erinevalt sellest pisut koomilisest ajakirjanikust, kes kahtles, kas Eestil ongi riigipead vaja, on kõikjal nii, et riigipea kehastab riigi järjekestvust, oskust vaadata kaugele üle valimiste, üle mitmete valitsuste ja endalt küsida, mida vajab rahvas, mida vajab riik.“
  • „Ma mõtlen, et kodukaunistamine ei ole mitte riigi töö, see ei ole mitte kampaania, see on midagi, millega me kõigepealt kaunistame iseenda elu, iseenda perekonda. See on midagi, mis loob tugeva aluspõhja tugevale perekonnale.“
  • „Jumal ja saatus on Saaremaale andnud ühe erilise asendi, ühed erilised inimesed, kes mulle väga lähedased ja ma mõtlen, et kui me Saaremaa tulevikule mõtleme, siis sellega aitame Eestile väga jõudsalt kaasa.“
  • „Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat.“
  • „Mul on see praegu harjumus, et oma aias ma tõstan suitsukoni üles ja pistan taskusse. Tehkem nii, et meil kõigil oleks harjumus mitte midagi vedelema jätta. Ja Eestimaa on mauhti puhas!“
  • „Eesti ärimehed on liialt vara asunud puhkama. Mis on, nagu me teame, väga raske ''töö''. Veel viis aastat tagasi võrreldi omavahelistes vestlustes seda, kui palju keegi on suutnud kasvatada firma käivet või millise uue seadme ta on hankinud. Nüüd kipuvad vestlused suunduma sellele, kes kui eksootilises riigis puhkamas käis või kui kallid sokid keegi oma golfivarustuse juurde ostis.“
  • „Teekond Raplasse ei ole raske. Kunagi, kui küsiti, kas ma Eestit tunnen sama hästi kui Siberit, lubasin ma, et Eestit piki ja laiu läbi käies jätan ma Rapla maiuspalaks ja tulen siia kasvõi jalgsi mööda maanteed. Muide olen ma vahepeal Raplast naisegi võtnud.“
  • „Liialt sageli kuuleme kurtmist selle üle, et Eestis pole võimalik suurt midagi teha, sest rahva ostujõud olla väike, turg piiratud ja teiste riikide firmadel olla põhjendamatud konkurentsieelised. Samas pole aga minu meelest vaevutud otsima võimalusi, mida muutunud maailm tänapäevaoludes pakub.
“
  • „Täna ma olen kaks korda Eesti läbi lennanud, kahel erineval suunal. Me alustasime hommikul Paslepast lendu, lendasime peamiselt üle rabade ja metsade Valka. Ma nägin kahte asfalteeritud teed, kahte küla ja teede ääres ja metsa peidetult kohutavalt palju risu ja rauda ja rämpsu, kõike seda, mis nii väiksesse riiki ei tohiks mahtudagi. Sest Eesti on ju nii väike, et võime ta läbi kõndida. Teiste sõnadega, väike Eesti riik on ühtlasi ka meie aed. Aed, mis on meie kodu ümber. Ja nii nagu me koduaeda kõik oskame korras hoida, nii ma tahtsin, et see puhastuselaine uhaks ka üle plankude ja puhastaks kõik plangutagused puhtaks, piirist piirini.“

Allikas: Lennart Meri kõned, Toomas Kiho raamatust “Lennart Meri ütlemisi” , Postimees, Võrumaa Teataja