Miks idaeurooplased peavad sööma kehvemat toitu?

Mulje, et Soomest toodud kohv või Austriast ostetud apelsinimahl on parem kui Eestist ostetu, polegi üksnes tunne. Toidu erineva kvaliteedi teema on jõudnud Euroopa Komisjoni.

Rahva seas on kuulda väiteid, et Eestis ostetud Coca-Cola on lahjema maitsega; et vahe on olemas, kui suurkontsern toodab sama toodet Balti riikides; et või, Voimix ja teised määrded on Soomes paremad; et meil müüdavad mahlad on vesisemad kui Soomes.

See on ainult osa arvamustest, mis toidu kvaliteedi võrdlemisel siinmail välja öeldud. Kinnitust erinevale kvaliteedile aga pole, sest Eesti tarbijakaitseamet pole sellesisulisi kaebusi saanud. Küll on teema teravalt üles võtnud hulk teisi nn uusi Euroopa Liidu riike – Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia.
Ka Eestis on alustatud andmete kogumisega. “Oleme vaadanud Eesti ja Soome turu karastusjooke, maiustusi ja lastetoite. Leiti mõningaid erinevusi, millest osa olid sarnased teistes riikides leituga,” räägib maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. “Samas on keeruline määratleda, millised erinevused on tarbijat eksitavad. Näiteks oli ühes karastusjoogis mahla kolm protsenti ja teises 4,5. Võib tunduda, et see on väike vahe, aga teisalt võib ütelda, et see on ligikaudu kolmandiku võrra rohkem. Tootja jaoks on see juba päris suur vahe, kas panna tonni kohta mahla 30 või 45 liitrit.”