Häid näiteid riigijuhtide positiivsest mõjust on ka meie vabariigis. Hiljuti külastas haridusminister Valdur Rindkere (OmG, WtF) Kanaküla mittetäielikku keskkooli, mis on tuntud rumalate õpilaste, laiskade õpetajate ning kurja direktori poolest.

Kui enne ministri külaskäiku oli kool pingereas 547. kohal, siis juba järgmisel päeval oli see tõusnud 12. kohale. Õpetajad olid usinad nagu sipelgad ning direktor lahke nagu ema Teresa.

Paranenud olid ka õpilaste teadmised. Neljandat aastat kuuendas b-s istuv Aksel (nimi muudetud), kes ei suutnud varem isegi kümne piires arvutada, võttis peast ruutjuurt neljakohalistest arvudest ning teadis pii väärtust enam kui viiskümmend kohta pärast koma.

Veiko (7.a kl), kes seni ei teinud vahet nimetaval, omastaval ega osastaval käändel, kirjutas elu esimese sonetipärja. Maarikat, kes seni oli puudunud pea kõikidest kehalise kasvatuse tundidest, innustas ministri külaskäik sedavõrd, et juba järgmisel päeval esitas ta suurel söögivahetunnil kogu kooliperele üksi Tšaikovski “Luikede järve”.

Koolidirektor oli tulemustest sedavõrd üllatunud, et otsustas korraldada korduskatse, mille käigus külastas kooli ministriks riietunud haridusnõunik.

Platseebo-minister kohtus samuti õpilastega, vestles õpetajatega, kuulas kontserti ning kirjutas sarnaselt päris ministriga alla ka mitu lepingut. Järgmisel päeval koolitööst kokkuvõtteid tehes selgus, et platseebo-ministril päris ministriga sarnast mõju ei olnud. Lapsed olid endiselt rumalad, õpetajad laisad ning direktor õel nagu herilane.