Samal ajal kui küljeluu punasel vaibal liikumist jälgis, seadsin sammud Kolme M-i klubisse sõpradega kohtuma. Arutasime Tigu Evaldi ja Põhu Karlaga teemasid, mis meile tundusid üsna olulised. Kõige tähtsamaks pidasime Karla uuele samakapartiile hinnangu andmist.

Mida aeg edasi, seda enam hakkasid ka teised teemad meid huvitama. Näiteks mitu aastat veel arutatakse kooseluseadust ja kellele seda vaja on. Saab ikka meil kino. Seda näitas ka asjaolu, et mandariinidega vehklemise eest oleksid meie mehed peaaegu Oscari saanud.

Neljanda pudeli juures tegin ettepaneku esitada Luuavarre OMi korraldajate linnade nimestik. Meil on korralik staadion olemas. Tuleks mõned pingid juurde klopsida, staadioni rajajooni kriidiga värskenda, ja staadion ongi rekordite purustamiseks valmis. Majutuskohtadega pole samuti probleemi. Paar tühjaks jäänud maja veidi üles vuntsida, ja elamine nagu lukshotellis. Karla ja Evald olid minu mõtte suured pooldajad. Ainuüksi juba selle idee eest peaks meid kolme Luuavarre aukodanikeks kuulutama.