“Eriti palju on panustanud kolmas sektor,” lisas nõunik, “kuid pole harvad need juhud, kui panustavad ka tavalised inimesed. Suurepärase näite selle kohta, kuidas ollakse valmis panustama, võib tuua kohalikult tasandilt. Nimelt tekkis seal hiljuti toimunud arutelude käigus küsimus, kuidas lahendada tõusetunud probleem.”

Nõuniku sõnul oli küsimus aktuaalne ja mitmetahuline, kuid ametkondadel puudus võimekus selle lahendamisse panustada. Meetmeid küll võeti, kuid need ei olnud piisavalt tõhusad. Jäänuks aga probleem lahendamata, seadnuks see küsimärgi alla probleemi tõstatanud kogukonna jätkusuutlikkuse. Siis aga võttis kogukond väljakutse vastu ning hakkas küsimuse lahendamisse ise panustama.

“Panustasid nii noored kui vanad, nii mehed kui naised,” märkis nõunik. “Eriti tore oli see, et panustasid ka need, kes varem ei ole panustamisega silma paistnud. Üheskoos panustades jõudis kogukond peagi lahenduseni, mida poleks saavutatud, kui oleks lootma jäädud vaid ametkondadele. Kohaliku tasandi näide on suurepärane just selle poolest, et ei jäädud istuma käed rüpes, vaid otsustati jätkusuutliku panustamise kasuks. See tõi ka edu.”

Uurime nõunikult, kas ka mujal on ette tulnud, et kogukond ise on sedavõrd tulemuslikult panustanud.

“Üksikuid näiteid on, kuid kahjuks veel vähe. Seetõttu on ministeeriumil plaanis võtta senisest veelgi tõhusamaid meetmeid, et viia just kohtadele kohaliku tasandi parimad praktikad, mis kinnitavad veenvalt, et kogukonnad, kes ise tõhusalt panustavad, on teistest märkimisväärselt jätkusuutlikumad.”