Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust läbi töökohtade, maksude ja omanikutulu. Iga miljon tihumeetrit kasutusele võetud puitu loob ligikaudu 2400 töökohta just maapiirkondades. Metsanduse arengukava täites on võimalik juurde luua 12 000–15 000 töökohta.

Küttepuule pole ostjat

Eesti aastane raiemaht on praegu alla 10 miljoni tm, kuigi metsanduse arengukava näeb aastaseks mahuks ette stabiilselt 12–15 miljonit. Möödunud aastal erametsades 15–25% võrra kukkunud raiemahu tagajärjel kadus 2000–3000 töökohta.

Küttepuu hind on olnud stabiilselt madal viimased 3–4 aastat. Passiivsuse põhjus erametsa majandamisel ei ole sugugi ainult puidu madal hind – kütte- ja paberipuidul lihtsalt polegi ostjat.

TSITAAT: Tänu taastuva ressursi kasutamisele saame põlevkivi osakaalu vähendada kuni poole võrra ning allesjäänud põlevkivi tulevikus väärindada ja kasutada praegusest targemal viisil.

Eesti on alla soovitatava raiemahu metsa majandanud juba viimased 20 aastat. Praegu oleme olukorras, et erametsades on küttepuuilmelisi puistuid 100 miljoni tm jagu, sellest 50 miljonit tm vajaks kohe raiumist, kuid tegelikult raiutakse samailmelisi puistuid ainult kaks miljonit tihumeetrit aastas.

Kasutamata puitu on kuhjunud nii palju, et “järele raiuda” on seda võimatu ja tõenäoliselt kõduneb ära umbes pool küpsenud puistutest. Ma pole päri kriitikaga, et kuna Narva elektrijaamades põletatakse küttepuitu pooleks põlevkiviga, pole tegu justkui õige taastuvenergia lahendusega.

Tänu taastuva ressursi kasutamisele saame põlevkivi osa vähendada kuni poole võrra ning allesjäänud põlevkivi kasutada praegusest targemal viisil.

Maksumaksjat ei koorma

Põhjust ei näe ka kartuseks, et puidu hind kerkib kõrgustesse ja hakatakse põletama tööstusesse sobivat puitu.

Hinnad, mis vähempakkumisel kokku lepitakse, jäävad tõenäoliselt 20–30 euro vahemikku MWh eest ehk kujunevad umbes poole võrra väiksemaks, kui makstakse taastuv-energia tootjatele meie siseturul (53 eurot MWh).