Ilmselt jäävad aktiivsemad aprillitamised lapsepõlve. Lapsele oli see suur rõõm, kui sai kedagi haneks tõmmata. Täpselt enam ei mäleta, millistel teemadel sai nalja tehtud, kuid arvata võib, et riiete üle, à la “sul on selg valge!”.
Peres oli meil isa see, kes püüdis alati usutavalt kõiki alt tõmmata. Ja see tal ka õnnestus. Isa ütles, et vaadake, jänes on puu otsas! Muidugi vaatasid, sest tahtsid seda imet näha.
Arvan, et parimad naljad, mille ohvriks olen langenud, on ajalehtedes ilmunud uudised. Kohati on need päris tõesed, ja kui päevale ei mõtle, siis jääd artikleid lugedes imestama, et kuidas selline asi üldse võimalik on. Lõpuks taipad, et tegu oli aprillinaljaga.
Kord sattusid munadepühad kuu algusesse nagu tänavugi, siis kirjutasin, et Tartus raekoja platsil jagatakse piiramatus koguses tasuta mune. Soovijail võtta kaasa munakotid. Tea kas sellel päeval läks keegi tasuta mune saama?
Vanemas eas on aprillinaljade tegemine jäänud tagaplaanile, kuna elutempo on kiire ning mõnikord pole aega mõeldagi, mis kuupäev parajasti on. Siiski olen üritanud vanu traditsioone alles hoida ja kolleege nii mõnelgi korral ninapidi vedada.
Parimateks alttõmbajateks on poliitikud. Valimiskampaania ajal välja käidud lubadused võiks viia ühise nimetuse alla “Aprill!”.

ANDRUS TAMM
huumoriajakirja Pilkaja
peatoimetaja

Üks mu kunagine ülemus püüdis mind 1. aprillil kaugele komandeeringusse saata. Aga kuna see koht oli ikka väga kaugel (isegi ei mäleta enam, kuhu mind üritati saata), siis õigel hetkel tuli mul meelde, mis kuupäev on, ja ülemuse nali läks luhta.
Mulle on üldse väga raske aprillinalja teha, sest huumoriinimesena olen väga valvas ja tavalise naljaga alt juba ei lähe, kuigi on esinenud juhuseid, kus teine heatahtlikult ja ilma aprillitamise soovita on öelnud, et näiteks mu püksid on mustad või siis autol ei põle esituli.
Ise olen küll 1. aprilli puhul üritanud kedagi õnge tõmmata. Isegi kui ära ei lollita, siis vähemalt teen mingi sellise nalja, mis on üsna tõepärane.
Mis parata – tänapäeval on inimesed liiga tõsised ja hõivatud rohkem oma igapäevamuredega, ehkki võiksid elada lõbusamalt, sest nali teadupärast pikendab elu. Kui muud välja ei mõtle, võiks Saaremaale külakostiks kaasa võtta kala või Belgiasse minnes šokolaadi, nagu mina olen teinud. Võõrustajate näoilmed on hindamatud.

ANDRES ÜLVISTE
riigiprokurör

Parim mulle tehtud aprillinali!? Ma arvan, et parim aprillinali on mulle seni tegemata. Ilmselt on põhjus selles, et keegi pole hakanud parimat aprillinalja või aprillinalja üldse minusuguse peale raiskama. Ikka seetõttu, et kuna püüan ise aasta ringi tõega pulli teha, siis ei hakka ometi karjalaskepäeval pulliga tõtt vaatama. Äraseletatult – mõnda visatud nalja tõe pähe võtma. Viimane aga ongi ju aprillinalja kui sellise mõte.
Tõenäoliselt on inimesed mõelnud, et pole mõtet esimesel aprillil ette võtta inimest, kellele hanekstõmbamine on kui hane selga vesi… Aga ma loodan, et kunagi see parim aprillinali mulle õigel päeval ka ära tehakse. Aprillinaljad on ju toredad asjad, sest parem olgu selg valge kui meel must!