Peeter Sauter: Lapsesuuga
Vanem tütar hakkas koos klassivennaga elama keset gümnaasiumiaega, siis pani see korraks kukalt kratsima, aga ennäe – Sanna elab siiamaani sama poisiga, nüüd juba õige mitmendat aastat Tartus (käivad ülikoolis).
Ega domineerivate vanematega pole lastel kerge.
Ja nüüd tundub mulle, et riikide ja rahvastega on üsna sama lugu.
Täiesti võimatu tundub, et Tšetšeenia ja Inguššia võiksid iseseisvuda. Neid territooriume on Venele vaja, sealt saab läbi minna gaasi- ja naftajuhe.
Jakuutia vabaksandmine on mõeldamatu. Maavaradest, mis seal peituvad, on võimatu loobuda. Ehkki kui mingi ime läbi need maad ja rahvad iseseisvuksid, ehk ei juhtukski midagi hullu ja võiks selguda, et väiksemat Venemaad on lihtsam üles töötada (kui selline sõna tolle riigi kohta ikkagi paslik on). Suures majapidamises on alati raske korda hoida.
Tõsi, USA on päris suur riik. Aga osariigid on suhteliselt iseseisvad ja seadusedki osariigiti veidi erinevad. Ei hoita iga hinna eest keskusest raudse käe, piitsa ja präänikuga kõike koos.
Tundub kohutav, kui Kataloonia saaks iseseisvuse kätte. Siis tahaksid baskid ka iseseisvust. Mis sest Hispaaniast nii järele jääb?
Suurbritannia on šotlased üsna vabaks andnud ja ei ürita neid jõuga kinni hoida. Ning kui kõik vabadused käes, on šotlased ise hakanud kahtlema, kas omariiklus on mõttekas või on ikkagi lihtsam lasta Londonil kogu selle riigivalitsemise triangliga vaeva näha.
Eestis ei paista kuskilt otsast, et näiteks setud või saarlased sooviks omariiklust. Aga oletame, et Vjatšeslav Leedo või Risto-Matti Ratia leiavad kuskilt Singapurist hiigelinvesteeringu Saaremaa arendamiseks. Või asustatakse Saaremaale ümber paarsada tuhat Soome pensionäri korraga ja luuakse maksuparadiis. Oletame, et Leedo või Ratia hauvad kavalat plaani luua Saaremaa kuningriik.
Kui selline asi kerkiks päevakorda, kas peaks takistama uue riigi tekkimist? Aga miks peaks? Võiks hoopis püüda uue riigi ja kuningaga kohe head sotid sisse seada. Täitsa tore oleks praamiga uude naaberriiki sõita, kus arvatavasti kehtiks ka oma valuuta.
Aga loomulikult on see jutt täiesti viljatu ja Venemaa mõistaks seda vaid siis, kui ta ise peaks kuuluma mõne (rahvaarvult) veel suurema riigi, näiteks Hiina alla. Siis tahaks venelane ju vabaks küll. Ega ma nüüd ei unista, et Hiina teeks Venemaa enda omaks, see oli vaid uitmõte, kuidas venelasele mõnda asja selgitada saaks.
Ja veel. Oletame, et Hitleri plaanid oleks läinud läbi ja Saksamaa oleks pidanud hakkama haldama hiigelriiki territooriumiga Põhja-Aafrikast Hiinani. No see oleks olnud paras pusimine.
Sakslased on enamasti mõistlikud inimesed, mul on tunne, et millalgi oleks nad ise oma ajaloolistesse piiridesse tagasi tõmbunud. Sest nii on nad palju edukamad ja tugevamad, kui ei pea haldama hiiglaslikke töölaagreid, kus virisevad miljonid mongolid või neegrid.
Hiljuti lobisesin kellegagi, kes tuli just Nepalist Kathmandust. Küsisin, mis kukutatud kuningast saanud on, kas tõmbas koos oma kokkukahmatud varandusega uttu.
“Aa, ei,” sügas tuttav kukalt. “Ta on ikka riigis. Elab vaikselt omaette.”
“Aga kas ta suur maaomand on ikka tema käes? Suurem osa riigi territooriumist. Põlluharijad maksid kümnist.”
“Ei, see võeti ära. Natsionaliseeriti.”
Siis on Nepalis asjad täitsa kenasti. Kuningas suutis loobuda ja ei klammerdunud iga hinna eest võimu. Ega võimust, varast ja valdustest loobumine lihtne ole, isegi kui nendega enam hästi toime ei tule.
Ja ma mõistan, et Hispaania kuningale ei ole mul mõtet sellise sisuga meili, nagu see kolumn, saata. Meie naaberriigi juhile ammugi mitte.
