23.02.2017, 00:00
PIIBUJUTT: Kohila
Pärast viimase suure sõja lõppu ja nõukogude võimu kehtestamist oli Eestis kõigest puudus. Maainimene püüdis oma toidulauda katta endakasvatatud saadustega, kuid tarbekaupade ostmiseks oli vaja raha.
FOTO:
Rahapuudus pitsitas talupidajat sõjajärgsel ajal kõvasti, sest riiginormid olid üle mõistuse suured, aga nende täitmiseks ära antavate toiduainete hinnad naeruväärselt madalad. Olin sel ajal koolipoiss ning mäletan enda esimest omatehtud palli, mis nagu polnudki pall, vaid pigem üks karvatuustik. Kevadel, kui lehmadel oli karv lahti, korjasime seda mitu kamalutäit. Neid karvu tihendati ja vanutati, nii et sellise palliga said lapsed mängida. Kord jõulude ajal tekkis emal mõte minna Tallinna, et sealsel turul müüa oma talus toodetud toiduaineid. Hiljuti oli tapetud siga, varutud kanamune, valmistatud võid ja kohupiima. Nii sõitiski ema, abiliseks kaasa kutsutud 12aastase pojaga, Kohilast rongiga Tallinna ja raudteejaamast raskete kompsudega keskturule.