Põllumees ehitab igal aastal uue kiriku

Templite ja kirikute ehitamist on sajandeid peetud meistritööde tippklassiks. Selle kunsti valdajail on olnud oma salaühingud, mis oskusteavet kiivalt varjasid – ehitusmeistrite tsunftist vabamüürlaste vennaskonnani.

Templiehitus on kahtle­mata aastatuhandete vanune ülim kunst, mis ühendab kogu maailma ehitusmeistrite saladused, tarkuse, tipposkused, ilu­meele ja vastutustunde. Et ehitada tõeline pühakoda, kus inimesed saavad oma vaimu toita, on vaja armastust nii maa, taeva kui materjali – kivi – vastu.

Kündmise maailmameistrivõistluste ilu ja valu kaasa elades tundsin, et kõik see käib ka kündmise kohta. Juba maailma künniorganisatsiooni laulu pealkiri on “The Worldwide Ploughing Brotherhood”.

Ka see on aastatuhandete vanune töö, mis ühendab kogu maailma põlluharijate ajaloolise tarkuse, tipposkused, saladused, ilumeele ja vastutustunde. Et teha ilus künd, pead tundma ja armastama oma materjali – maamulda – ja masinaid ning neid tipptasemel kasutada oskama.

Sama tunne, et põllumehed on omaette tipp-professionaalide vennaskond ürgsete tavade ja oskustega, sai kinnitust viljakasvatajate ühistu Kevili sünnipäevakonverentsil, kus ühistusse kuulumise motiivina nimetati ka seltskonda ja ühtsustunnet.

Kui kirik annab vaimutoitu, siis põllumeestest sõltub meie igapäevane leib. Nii on põllumehed samasugune vennaskond nagu vabamüürlased- ehitusmeistridki.

Ilmselt küündis sinna kanti ka Eesti kõige targemate põllumeeste mõte, kui nad lõid aasta põllumeeste klubi.

Kuigi neis kahes võrreldud elukutses on palju ühist, on seal ka üks suur erinevus. Kui ehitusmeister ehitab elu jooksul võib-olla ühe või paar pühakoda, siis põllumees ehitab igal aastal uue kiriku. Vundamendiks muld, mida ta hästi tunneb, müürideks õige agrotehnika ning torniks tippsaagid. Nagu tänavu.