Puidu põletamine elektri tootmiseks võib turgu oluliselt mõjutada
Metsandusspetsialist Heiki Hepner on öelnud, et Narva jaamades hakkpuidu kasutamise lõpetamine tekitas omal ajal puiduturul suurt segadust ja kindlasti oli see üks põhjus, miks pakkumine nõudlusest suuremaks muutus. Hakkpuidu hinnad langesid kohati tasemele, kus ei kippunud enam varumiskulusid korralikult katma.
Paberi- ja küttepuidu hinnad samal tasemel
Paberipuit on kindlasti keskmiselt kõrgema kvaliteediga kui hakkpuidu tootmiseks kasutatav puit. Kõrgem kvaliteet eeldab kõrgemat hinda. Vahepeal oli perioode, kus okaspuupaberipuidu hind oli peaaegu samal tasemel kui küttepuidu oma. Seega ei ole tõusnud mitte küttepuidu, vaid langenud paberipuidu hind.
Puiduküttel elektri tootmisel olid mõne aasta eest ja on ka praegu omad pooldajad ja vastased. Küttepuidu madal hind ei saa kindlasti suruda alla paberipuidu hinda ning seeläbi võtta paberi- ja plaaditööstuse eest ressurssi. See oleks teatud tingimustel mõeldav siis, kui küttepuidu hind oleks väga kõrge. Praegu ta seda ei ole. Järelikult peitub võti paberipuidu osas tselluloosi- ja paberitööstuses.
Eesti jaoks tähendab see valdavalt Põhjamaade ettevõtteid, kes varuvad siin paberipuidust koduturult puudu jääva osa. Seega on meie paberipuidu hind palju kõikuvam kui Soomes või Rootsis.
Heiki Hepneri sõnul on loogiline, et metsaomanik müüb puidu sinna, kus makstakse kõrgemat hinda, kuid kindlasti silmas pidades seda, et ei peaks varutud puidule peale maksma, s.t omahind ei tohi ületada müügihinda. Praegu on puidu varumisel omahind selgelt kallinenud. Kasvanud on nii töötasu kui ka kütuse hind. Eestis on piisavalt madalakvaliteedilist puiduressurssi.
Küsimus on pigem kokkuostuhinnas, et raiumine metsaomanikule atraktiivseks teha. Küttepuidu konkurentsivõime nafta ees on hea ning see ei halvene ka küttepuidu hinna mõningasel tõusmisel.
Spetsialistid leiavad, et küttepuidu hinnal ei ole suurt kusagile langeda, sest omahind tuleb vastu. Samas ei julge keegi kindlalt väita, kuidas mõjutab küttepuidu kasutamine Narva elektrijaamade ahjudes elektri tootmiseks selle sortimendi kokkuostuhinda. Kindlasti ei soovi Eesti Energia kellelegi kütuse eest n-ö peale maksta, samas rakendub neile ka taastuvenergia kasutamise eest makstav kompensatsioon. Mõned arvavad, et tegu on sulaselge turusolkimisega, teised leiavad, et sellest võib saada päästerõngas metsaomanikele.
Energiapuidu kasvatamine peaks hoogustuma
Läti Biokütuste ja Bioenergia Ühingu esindaja Didzis Palejs räägib bioenergia globaalsetest kasutusperspektiividest. Hariduselt metsandusinsener Palejs on metsandussektori, sh puidukaubandusega olnud seotud üle 15 aasta. Tema hinnangul on sellealane saadaolev info sageli vastuoluline.
Hakkpuit on viimase kümne aastaga kallinenud kolm korda ja maksab praegu umbes 10
eurot/m3.
“Hinnatõusu on ennekõike mõjutanud energiapõud, kui lühidalt öelda,” märgib Palejs. “Et puidus peitub tohutu energeetiline potentsiaal, on inimkonnale ammu selge. Nüüd on küsimus selles, kuidas see puit, ka niinimetatud väheväärtuslik puit, metsast kätte saada. Võib-olla peaks vanad reeglid üle vaatama, võib-olla tuleks metsade raiumist intensiivistada.”
Üks võimalus on ka energiakultuuride kasvatamine, mis annaks kindluse, et energiapuitu jagub meile tulevikuski. Maad selleks tema hinnangul on, näiteks Lätis on praegu kasutusest väljas ligikaudu miljon hektarit põllumaad, millel võiks niinimetatud energiavõsa kasvatada.
“Majanduslikult mõistliku suurusega energiakultuuride kasvatamise farm võiks olla 300–400 hektari suurune. Nii suure maaga talusid on meil aga vähe. Selleks, et asi toimiks, tuleks koonduda ühistutesse,” ütleb Palejs. “Ühistuline tegevus aitaks ka kõiki teisi kulusid kokku hoida.”
Didzis Palejs on seisukohal, et mõttekam oleks põletada töönduslikult valmistatud puidugraanuleid, selle asemel et lihtsalt hakkpuitu kateldesse ajada.
Briti metsandus kipub tasapisi alla käima
Suurbritannia bioenergia ekspert Niel Harrison tõdeb, et valitsus toetab igati bioenergeetika arendamist, kuigi Briti saartel pole näiteks piisavalt puitu, mida kütteks kasutada.
“Taastuvenergiat ostetakse Suurbritanniasse palju sisse ja me kuulume viie riigi hulka, kes ei suuda kindlasti täita 2020. aastaks euroliidu kehtestatud taastuvenergeetika 20% kasutamise kriteeriumi,” tunnistab Harrison. “Eesti on selles osas väga heas, Suurbritannia omast kindlasti palju paremas seisus. Meie peame bioenergia tootmiseks sisse ostma näiteks oliivikivisid, puidugraanuleid ja muud taolist.”
Euroopa Liitu tuuakse sisse rohkem kui tosin miljonit tonni puidugraanuleid, peamiselt Põhja-Aafrikast, kuigi võiksime seda ise toota, väidab Harrison.
Suurbritannias on metsaga kaetud 12% maismaast, selle kuuluvus on väga mitmekesine ja see kasvab sageli kohtades, kust puitu on väga raske kätte saada. Sageli pole suuri metsamaa-alasid majandatud sadu aastaid – tüüpiline inglaslik konservatiivsus.
“Viimase paari-kolme aasta jooksul on valitsus lõpuks mõistnud, et metsa on mõistlik majandada, sealhulgas kasutada puitu ka bioenergia saamiseks,” räägib Niel Harrison. “Metsatööstus on Suurbritannias kaunikesti marginaalse tähtsusega. Mets jäetakse pigem rahule, sest ei eeldata, et sealt võiks mingit kasu saada.”
Suurbritannias on mõni üksik suurem nn kombijaam, mis töötab puiduküttel, küll on seal aga palju kivisöeelektrijaamu. Suurim kombijaam kasutab aastas 480 000 tonni biomassi, kogu riigi aastane vajadus on praegu 10 miljonit tonni.
