“Piimakarjad vähenevad praegu iseenesest, sest meie tõumullikad saadetakse nüüd juba Usbekistani, lisaks Türki, Valgevenesse ja Poolassse,” selgitab Kruusla. Selle asemel et leida piimatoodetele uusi turge, leitakse hoopis tõuloomadele uusi turge. Eesti karjad vananevad, kuna piimatootjad on sunnitud oma tõuloomad rahapuudusel maha müüma. Sest nadi piimahinna tõttu muud väljapääsu pole.

Piimahinnaga on Kruusla sõnul tööstused juba alustanud kartellikokkulepet.

“Täna olen elus, homme ka, aga me ei tea, mida hakkab tegema piimahind, sest nüüd on tööstused alustanud kartellikokulepet, lasevad oma väljamüügihinna ka alla. Näiteks Valio teeb müügikampaaniat 37 senti piimaliiter,” kritiseerib Kruusla.

Ta toob esile, et nüüd ei räägita enam Eesti keskmisest piimahinnast, vaid Baltimaade keskmisest piimahinnast. Eestis on see 23,5, Lätis umbes 18, Leedus 21.

“See jagatakse proportsionaalselt piimakoguse peale ja Baltimaade keskmine piimahind tulebki umbes 20 senti,” avab lähitulevikku rahvapõllumees.

“Samas Läti ja Leedu põllumehi toetatakse, nii et see raha, mis me saame üldse loomakasvatusest, on ikka tunduvalt väiksem, kui saab Läti ja Leedu põllumees,” toob Eesti põllumehe ebavõrdse seisu esile Kruusla.

Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt on koos abikaasa Galinaga rajanud Kanepi valda piirkonna suurima põllumajandusettevõtte. Koos poeg Mareki ja tütar Angeelika osaühingu loomadega lüpsab enam kui 900pealine piimakari mitmes laudas, osa robotlüpsil, osa karussellil.

Kaska-Luiga talu väljaarendamine on Avo Kruusla elutöö. Tema pere on ehitanud mitu uut lauta, viimati valmis (eelmisel talvel) igati kaasaegne noorkarjalaut. Siiamaani pole Kruusla ise loomi müünud, pigem neid juurde ostnud.

Iga päev läheb siit talust välja 25 tonni piima. Lehmade aastalüps on üle 11 000 kg lehma kohta. Talumaid on rohkem kui 1000 ha, seal kasvatatakse teravilja ja rapsi.

Maalehe veebihääletusel valisid lugejad Avo Kruusla nn rahvapõllumeheks, andes talle ligi tuhat häält. Mees ise näeb selles austust ja tunnustust oma tööle. Lisaks on Kruusla hinnatud ka sirgeselgsuse ning julge probleemide väljaütlemise poolest.