Ravivõimalused Euroopa Liidus


Ravivõimalused Euroopa Liidus
Teises liikmesriigis viibimise ajal saadud luumurd loetakse vajaminevaks arstiabiks.

Euroopa Liidus liikumine on reisi­ja­tele võimalikult lihtsaks tehtud. Õnnetuste ja ootamatute terviseprobleemide eest ei ole aga keegi kaitstud.

Reisi planeerides tasub aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada kulusid, mis võivad terviserikkega kaasneda. Euroopa ravikindlustuskaart on esimene abimees vajamineva arstiabi korral välis­riigis.

Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, nt luumurd jne. Lisaks on veel üksikud teenused, mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Need on hapnik- ja dialüüsravi ning keemiaravi.

Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta üldse reisida. Sellisel juhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et selles haiglas oleks võimalik seda teenust patsiendile sobival ajal osutada.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte erakliinikusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates ravi­asutustes.

Euroopa ravikindlustuskaar­di ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ning lisaks ka Liechten­steinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatutega. Seda, kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab sealne raviarst. Arst tugineb otsustamisel inimese tervislikule seisundile ning võtab arvesse ka seda, kui kaua inimene riigis viibib.

Reisi planeerides jäta meelde!

  • Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaart saadetakse soovi korral isiku kodusele aadressile ja see on tasuta.
  • Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga.
  • Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Ravikindlustus ei võrdu kodakondsusega! Kui ravikindlustus ei kehti, kuid kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist. 
  • Iga liikmesriik väljastab Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.
  • Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.
  • Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav enne reisile asumist vormistada reisikindlustus, sest haigekassa ei hüvita seal tekkinud ravikulusid.
  • Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630. 

Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Patsient saab ravipaika valida

Vajaminev arstiabi pole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Alates 25. oktoobrist 2013 saab haigekassalt hüvitist taotleda uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel.

Ravikindlustatutele tähendab see, et neil on võimalik minna välisriiki eesmärgiga saada seal ravi, nagu käiakse eriarsti juures Eestis. Sellel võimalusel on aga oma tingimused.

Patsiendiõiguste direktiiv tähendab, et pärast teenuse saamist on võimalik taotleda haigekassalt teenuste kompenseerimiseks rahalist hüvitist. Esialgu tuleb kindlustatul kõik kulud ise kanda ja seejärel saab Eesti Haigekassalt taotleda kulude hüvitamist.

Loe veel

Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (nt täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Seetõttu soovitab haigekassa enne reisile minekut alati lisaks ka erakindlustuse vormistada. Erakindlustus katab üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata. Sel juhul pole patsiendil vaja mingeid kulusid katta, ta saab omaosalustasude arve esitada kindlustusfirmale.

Erakindlustus tuleks kindlasti hankida ka reisides liikmesriikidest väljapoole, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ja kus toimunud õnnetuse korral tuleks patsiendil ka ravikulude eest ise tasuda. Patsient võib valida, kas soovib ravi Eestis või välismaal.

Kuidas taotleda hüvitist?

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb hinnavahe patsiendi kanda. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil kindlasti olema eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis.

Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada taotlus koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee ja klienditeenindusbüroodes.

Haigekassa hüvitab ravi ka väljaspool Euroopa Liitu, kui seda ei ole võimalik saada Eestis.

Kõiki tervishoiuteenuseid Eestis ei pakuta. Seetõttu on tavapärane, et mitmeid teenuseid osutatakse kindlustatutele välismaal. Kui patsiendil on tarvis minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida ei ole talle võimalik Eestis osutada ja millele puuduvad alternatiivid, kuid mis on talle meditsiiniliselt näidustatud ja mis on tõendatud meditsiinilise efektiivsusega, võib taotleda haigekassalt luba plaaniliseks välisraviks. Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Eelloa alusel saab minna ravile ka ELi liikmesriikidest väljapoole.

Plaanilise välisravi rahastamise otsuse langetab Eesti Haigekassa arstliku konsiiliumi otsuse alusel. Sinna kuuluvad vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi Eesti raviarst. Ravile minnes peab kindlustatu ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud ning haigekassa katab välisriigis tehtud ravikulud. Loa saamiseks vajalike kriteeriumidega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare