Arhiiv
31.12.2014, 05:15

Rukis peolauale – see ei tee paksuks!

 

Rukkileiba võib süüa mitu korda päevas, ilma et tekiks oht paksuks minna. Pühadelaual aga võiks rukist olla märksa rohkem.

Heiki Raudla
Võrreldes näiteks nisu või odraga, kasvatatakse ja süüakse rukist vähe, kuid rukkitoitude valik võib meie pidulaual olla siiski mitmekesine. Mõned näited: porgandi-rukkileivakook, rukkileivakreem röstpähklimee ja õunaveinikastmega, kamavaht astelpajumoosiga, rukkipallid, rukkipipar­koogid ning mõistagi võileivad, aga ka joogipoolis vastavalt maitsele ja taluvusvõimele – rukkiviin ja -õlu.
Võrreldes näiteks nisu või odraga, kasvatatakse ja süüakse rukist vähe, kuid rukkitoitude valik võib meie pidulaual olla siiski mitmekesine. Mõned näited: porgandi-rukkileivakook, rukkileivakreem röstpähklimee ja õunaveinikastmega, kamavaht astelpajumoosiga, rukkipallid, rukkipipar­koogid ning mõistagi võileivad, aga ka joogipoolis vastavalt maitsele ja taluvusvõimele – rukkiviin ja -õlu.
FOTO: Raivo Tasso

Ajaloost teame, et rukis on eestlaste põline leivavili, lausa sümbol ja rahvusliku identiteedi osa.

Arheoloogia andmetel oli rukis Eestis peamine viljakultuur juba muinasajal, keskajal peamine leivavili ja põhiline ka väljaveos, sest otra kasvatati õllepruulimiseks ja nisu oli isandate toit.

Austus selle teravilja vastu püsib eestlastel siiani: aasta 2015 kuulutati Eestis rukkiaastaks.

Kommenteeri Loe kommentaare
Delfi
Jaga
Kommentaarid