Sada sõna

Vastandamislembeses maailmas seatakse tihti kirjandus koos teiste kaunite kunstidega spordi vastu eri pooltele rindejoont.

Aga on ju ka iga spordivõistlus nagu kunstiteos, minu hinnangul näiteks jalgpall on tõeline sümfooniakontsert oma alg- ja lõppmänguga. Ning ka esteetiliselt nauditava kunsti loomine nõuab autorilt maksimaalset keskendumist oma sooritusele, tihtipeale ka eelnevaid raskeid treeninguid.

Olen ikka mõelnud, et kirjandusteoseid on maailmas ja isegi Eestis loodud juba nii palju, et isegi põhikohaga raamatulugejana töötavad inimesed ei jõua neid oma elu jooksul läbi lugeda, miks neid veel juurde vorpida. Küllap meid juhib ikkagi sisemine veendumus, et ka kirjanduses ei ole inimvõimete piir veel oma lage saavutanud.