Samuel Golomb: Ma ei ärka igal hommikul, huulil sõna “holokaust”!

Inimene võib küll teada anekdoote koondus­laagritest, kuid see ei tähenda, et ta peaks neid laval rahvale esitama, arvab Eesti üks tuntumaid juute Samuel Golomb.

Kullimäng koonduslaagri gaasikambris ja natsimajanduse kiitmine noore parlamentääri poolt ei tee maarahva üht lemmikjuuti Samuel Golombi rõõmsaks. Ometi astub ta heatujuliselt üles nii Maamessil, arvukate kontsertide konferansjeena, laatade juhina, klubiürituste vedajana, pulmade läbiviijana või lihtsalt pullimehena.

Nõnda talitades ravib ta ühiskonna mädapaiseid, olles ise naerdes mures nii Eesti maine kui eluterve juutluse tuleviku pärast.

Laske alustuseks tulla mõnel juudi anekdoodil. Tuntud meelelahutajana teate neid vist sadu.

Juut tuleb tööle, talle antakse labidas pihku. Juut küsib, et kus on mootor. Juudilt küsitakse vastu: aga kus sa oled näinud mootoriga labidat? Selle peale küsib juut, et kus te olete näinud labidaga juuti...

Muuseas, muigan alati, kui öeldakse, et kõik juudid on arstid ja advokaadid. Näiteks mu onu oli Kommunaari vabrikus kingsepp ja poeg on Soomes ehitajaks.