Schenkenbergi sulased 7.

Kareda Maarale meeldisid uued käsud ja keelud, mis sundisid inimesi sündsamalt riietuma, käituma korralikult ja alandlikult, lõpetama lollitamise ja jaburused, näiteks vastlatralli ja muu ringijooksmise, pilkelaulud ja otse loomulikult kõrtsis prassimise.

Talle meeldis, et pidustused keelati ja vabad päevad koondati pühapäevadele, mis olid mõeldud mitte pidutsemiseks, vaid kombluspäraseks puhkamiseks, vagadeks mõtisklusteks ja kirikus käimiseks. Ta nägi oma meeleheaks, kuidas kõrtsid tühjaks jäid ja raha kodus püsis. “Tänane lust käib homse arvelt,” armastas ta korrata nii söögi alla kui söögi peale.

Maara oli üks neist toimekatest külanaistest, kes kogunesid Paide kindluse juurde ja nõudsid kohalikult komtuurilt valjuhäälselt, et linna prostituudid saadetaks nii kaugele, et Järva mehed nõrkeksid enne nendeni jõudmist näljast ära. Aga need mehed, kes siiski lõbunaisteni jõuavad ja nendega aega veedavad, tuleks häbimärgistuseks kiilakaks pügada ja neil tuleks keel ära lõigata – et nad ei saaks enam kunagi öelda, mida nad tahavad.