Suure südamega koduõde – Linda Jürisson
Viljandimaal töötava koduõe Linda Jürissoni lahket sõna ja asjatundlikku abi ootavad patsiendid pikisilmi.
Juba tosin aastat Viljandimaal koduõena töötanud Linda Jürisson ei lülita oma telefoni kunagi välja. Isegi mitte siis, kui koos abikaasaga teatrisse läheb – siis jätab ta telefoni lihtsalt koju kapinurgale. Et hiljem oleks võimalik vaadata, kes abivajajatest teda vahepeal otsinud on.
Lisaks oma patsientide aitamisele veab Linda Jürisson Eesti Õdede Liidu koduõdede seltsingut ja korraldab maakonnas temaatilisi koolituspäevi – ikka vaid sel eesmärgil, et abi ja hoolt vajav patsient ei jääks koduseinte vahele kunagi oma muredega üksi. Et oleks ikka rohkem mõistmist ja asjatundlikku abi.
Kella vaadata ei saa
Praegu ootavad Linda Jürissoni sooja pilku ja sõbralikke käsi 16 patsienti, keda tarmukas daam paar korda nädalas nende kodus külastab. Ja kui mõne patsiendi olukord seda nõuab, vurab tema neljarattaline nende koduhoovi sagedaminigi.
“Selles töös ei saa kella vaadata ning sageli ka ettenähtud normides püsida. Oma tööle pühendunud koduõde ei jäta ju tilkinfusiooni sellepärast pooleli, et patsiendile ette nähtud aeg üle
läheb.” Ning veelgi enam – kui mõne patsiendi ratastooli või mõne muu vajaliku abivahendi mehhanism üles ütleb, aitab tragi daami abikaasa selle taas töökorda seada.
Linda Jürisson selgitab, et koduõendusteenus on mõeldud sellistele patsientidele, kes haiglas olema ei pea, kuid kelle tervislik seisund vajab asjatundlikku jälgimist ja toetamist.
Samuti vajavad kodust õendusabi liikumisvõimetud või piiratud liikumisvõimega inimesed, kes ei suuda oma haigustest tulenevate probleemide tõttu ise arsti juurde minna – seega on koduõde ka oluline ühenduslüli raviarsti ja abivajaja vahel.
Kõige tähtsamaks peab Jürisson oma töös aga seda, et nii patsient kui ka tema perekond on valmis igakülgseks koostööks. Ta on näinud kodusid, kus iga lähedane võtab haige pereliikme tervisliku olukorra või paranemise oma südameasjaks.
Teisalt kohtab ka selliseid pereliikmeid, kes eelistavad tõhusa koostöö asemel haige inimese tagatuppa silma eest ära panna ning teda siis seal hoidagi. Sama kehtib ka patsientide endi puhul. Mõni on nii kuulekas ja teeb kõike nõnda, nagu koduõde palub-õpetab. Teine ei aita aga kuidagi oma paranemisele kaasa.
“Ka õpitud abitust kohtame oma töös paraku üsna tihti. Kui inimene amputeeritud jala tõttu voodisse jääb, käitub ta varsti nii, nagu poleks tal enam ka käsi. Ja siis ta ootab seal, et koduõde tavapärase külastuse käigus ka tema pead kammiks või sõrmeküüsi lõikaks.”
Jürissoni sõnul ei ole riigi saadetud koduõde kindlasti koristaja või seltsidaam vanainimese kodus, nagu vahel ekslikult arvama kiputakse.
“Koduõde ei pese pesu, põrandaid ja nõusid ning ei loe ette juturaamatuid. Õendusabi on sihipärane eesmärgistatud tegevus, mille alus on igaks konkreetseks juhtumiks koostatud õendusplaan,” sõnab Jürisson.
Ta selgitab, et koduõed teevad patsiendi kodus täpselt samasuguseid õendustoiminguid mida haiglaski – kui vaja, pööravad haigeid lamatiste ärahoidmiseks teisele küljele, seovad haavu, eemaldavad õmblusmaterjali, vahetavad plaastreid. Lisaks sellele doseerivad ja manustavad ravimeid, teevad tilkinfusiooni, stoomihooldust, pakuvad rehabilitatsiooniteenust jne.
Ka on koduõendus vajalik raskes seisundis vähihaigetele. Enamasti on siis eesmärgiks sureva patsiendi vaevuste leevendamine ning lisaks ka lähedaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära.
Abita ei jää keegi
Jürisson ütleb, et kui peres tekib vajadus koduõe teenuse järele, annab saatekirja perearst või eriarst.
“Kohalikes omavalitsustes on üsna hea ülevaade koduõendusteenuse pakkujatest ning abita ei tohiks keegi kunagi jääda.”
Kogenud koduõena teab Jürisson väga hästi, et seda tööd saavad teha ainult suure empaatiavõimega inimesed. Kannatlikkus, lahke sõna ja hea kuulamis- ning suhtlemisoskus tuleb samuti kasuks.
“Dementse vanainimese peale ei maksa ju solvuda või häält tõsta, sest tema pole tekkinud olukorras kuidagi süüdi,” ütleb Jürisson.
Samuti ei asuta südamega tööd tegev koduõde end poole jutu pealt minema. Kuid eks aeg-ajalt satub ka sellele alale inimesi, kes oma tööd pühendumusega ei tee.
Tasub teada
Haigekassa kannab kulud
-- Kui mõni lähedastest – ema-isa või nende vanemad – vajavad igapäevast hooldamist, kuid mitte haiglaravi, tuleb appi kvalifitseeritud koduõde, kes aitab kodus ravi ja hooldust korraldada.
-- Võrreldes raviga õendushaiglas, on koduõendusteenus inimesele ja tema lähedastele tasuta, selle eest maksab täielikult haigekassa.
-- Teavet asutustest, kellel on haigekassaga leping, saab leheküljelt www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid.
Kellele on koduõendusteenus vajalik?
-- Sihtrühm on näiteks tõsiste füüsiliste probleemidega, piiratud liikumispuudega inimesed, kellel on keerulised tervisega seotud vajadused, mida patsiendi lähedased ja/või sotsiaalhooldaja lahendada ei suuda.
-- Üks koduõde külastab päevas viit-kuut patsienti. Samas kõiki ei külastata iga päev, vaid vastavalt vajadusele (näiteks üks kuni neli korda nädalas).
-- Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse osutamise lepingu, milles kirjeldatakse teenuse osutamise tingimusi.
Mis on õendusabi?
-- Iseseisev statsionaarne õendusabi on hooldusravi uus nimetus, õendushaigla on endise hooldus(ravi)haigla uus nimetus.
-- Õendusabi eesmärgid on järgmised:
- Väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine.
- Stabiilses seisundis patsientide pikaajaline ravi ja toetamine, vaevuste leevendamine.
- Inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks.
-- Õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabi- ja hooldusteenuseid, ning patsiendi seisundi jälgimise ja protsessi eest vastutab õde.
-- Õendusabi ei hõlma taastusravi- ega füsioteraapiateenust. Neid osutavad spetsialistid vastavalt inimese terviseprobleemile.
-- Eestis tehtud uuringu alusel võib öelda, et pidevat õendusabi vajab perioodiliselt vähemalt 16% kroonilistest haigetest.
Allikas: haigekassa
