Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit peab statistikakaubanduse raames Narva elektrijaamades piirkonna madalakvaliteedilise küttepuidu ja raiejäätmete kasutamist positiivseks suunaks, mis aitab erametsaomanikel majandada metsakinnistuid, kus palgipuu osakaal on väike. Samal ajal kujutab toetuste baasil arendatav taastuvenergia tootmine ohtu väljaehitatud puidutööstusettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimele.

Raiemahul on kasvuruumi

On hea, et saame Eesti metsades kasutusele võtta väheväärtusliku puidu biomassi, luues seeläbi uusi töökohti ning tuues majandusse lisaraha. Praegune metsade uuenduslik raie, mis tööstustes ära kasutatakse, on ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit aastas. Metsade potentsiaalset jätkusuutlikku raiemahtu hinnatakse ligikaudu 15 miljoni tihumeetri juurde aastas, seega kasvuruumi on.

Tööstust teeb aga murelikuks valitsuse ootus Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames toota taastuvenergiat suurusjärgus 3 TWh aastas.

Puidutööstus on viimastel aastatel silma paistnud suurte investeeringutega tootmiste laiendamisse ja efektiivistamisse, mis on oluline samm majandusarengu ja puidupotentsiaali kasutuse suurendamise suunal. Madalakvaliteedilise puidu biomassi kasutamine Narva elektrijaamades võiks olla seda kasvu toetav osa.

Tööstust teeb aga murelikuks valitsuse ootus Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames toota taastuvenergiat suurusjärgus 3 TWh (sisaldab nii elektrit kui ka soojust) aastas, mis on puitu teisendatuna umbes kolm miljonit tihumeetrit ehk ligikaudu üks kolmandik praegusest raiemahust.

Tulu jääb üürikeseks

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on teema käsitlusele saatnud sektori selge nägemuse, et mõistlik tarbitav Eesti päritoluga puidulise biomassi kogus ei tohiks esimeses järgus ületada 0,5 miljonit tihumeetrit (mis on ligikaudu 400 GWh elektrit), et vähendada turutingimustel tegutsevatele puidutööstustele avalduvat võimalikku negatiivset mõju ning vältida taastuv-energia tootmist lisandväärtust pakkuva tööstuse arvelt.