Ühistel jutuajamistel märkasin, et Kruusvall kuulab tähelepanelikult ja osavõtlikult, aga sekkub harva, ja ka siis olid tema repliigid lühikesed, ütlused natuke katkendlikud, isegi kobavad, aga nendes oli ometi mingi sisemine kindlus. Jääda endale ja oma paleustele truuks, neid teistele peale surumata – niisugune oli mulje Kruusvallist kirjanduslikus seltskonnas viibijana.