Deepak Chopra on tuntud avalik esineja, kirjanik, meditsiinidoktor ja vaimne õpetaja, kes on sündinud Indias, kuid õpetanud paljudes Ameerika meditsiiniasutustes, haiglates ja ülikoolides. Ta juhib Californias Chopra Keskust, kus praktiseeritakse integratiivset meditsiini, milles traditsiooniline lääne meditsiin on läbi põimunud alternatiivsete teraapiatega nagu ajurveda, jooga ja teadlikkuse arendamine. Ta on kirjutanud 75 raamatut, millest 21 peetakse eriti menukaks ja mis on tõlgitud 35 keelde.

“Tee armastuse juurde” on imeline poeetiline teekond läbi iidsete põhimõtete, inspireerivate lugude ning pea igal leheküljel säravate aforismide, väidete ja luuletustega, mida peaksid lugema kõik armastuse otsijad, seega kõik inimesed. Chopra lähtub sellest, et armastuse olemuse mõistmiseks on meil vaja hakata mõistma armastuse vaimset tähendust. Ta väidab, et täielikult armastatuna ja täielikult armastust väärivana ei tunne me end sellepärast, et me ei suuda end samastada oma vaimse olemusega. Armastusetunnetusest on kaotsi läinud miski, milleta me kuidagi enam hakkama ei saa: armastuse kõrgem mõõde. Kui meel, keha ja vaim saavad üheks, siis sellest ühendusest sünnib armastus, mida teistele anda.

Chopra lähenemine on pigem vastupidine tänapäeva tavapsühholoogiale ning ratsionaalsele lähenemisele armumisele ja armastusele, kus valitseb mõistus. Tänapäeva lähenemine armastusele, armumisele ja seksile on alguse saanud freudistlikest põhimõtetest. Selles raamatus aga äratatakse ellu iidsed veedalikud tekstid, vaimse õpetaja Rumi õpetused, Chopra enda kogemused ning tema sõprade ja klientide armastuseotsingud.

Abielu ja laste kasvatamine ei ole iseenesest vaimsed kogemused, ja on kurb, et paljud inimesed sõlmivad eluaegse suhte, milles armastus aja jooksul kustub. Vaimne tee eksisteerib vaid siis, kui see näitab hingele kätte täiustumise raja. Siis paljastuvad järjest uued vaimutõed, avanevad üha uued hingelised võimalused. Chopra õpetab, et kui me oleme leidnud oma õige tee, leiame ka õige armastuse.

Iga inimene on nagu kullatükike

Tänapäeval vaevavad inimesi suhetes kahtlused: Kas ma olen leidnud õige partneri? Kas ma olen endast parima osa ära andnud? Tulemuseks on alatasa rahutult sagiv partnerite otsimise turg, justkui võiks selle “õige” leida potentsiaalsete kaaslaste plusse ja miinuseid kokku arvates. Tee armastuse juurde ei vii kunagi läbi väliste väärtuste. Kui tahes hästi või halvasti me end oma suhtes tunneme, on partner, kellega me parajasti koos oleme, meie jaoks “see õige”, sest temas peegeldub meie enese sisemine olemus. See raamat juurib välja tohutu eksiarvamuse, millesse miljonid inimesed usuvad – ekslikult mõeldakse, et kusagil on keegi, kes annab meile midagi niisugust, mida meil enestel juba olemas ei ole. Kui te tõepoolest leiate armastuse, leiate ka enese.

Äratundmine “mina olengi armastus” ei ole vaid abiellunute pärisosaks. See äratundmine on avatud igaühele, selle poole püüeldakse kõigis vaimutraditsioonides. Võiks öelda, et igasugune suhe on lõppkokkuvõttes suhe Jumalaga või algallikaga, vaimuga või kuidas keegi seda kõrgemat jõudu soovib nimetada.

Vaimu poole saab pöörduda vaid siis, kui teatakse, et vaim on olemas ja inimene ise sellesse tõepoolest usub. Peame uskuma, et vaim on mina. Just seda õpetavad ka vanad veedad. Vaim on enam kui hing, see on Vaim, mitte mina, kellel on igapäevased mõtted, soovid, vajadused ja tungid – see on kõrgem Mina, mis on salajane ja igavikuline. Erinevus tuleb selgelt välja klassikaks saanud veeda metafoorist: iga inimene on nagu kullatükike. Kui oleksite kuldsõrmus, kuldkell või -kett, saaksite öelda: “Ma olen sõrmus, kell, kett,” kuid need on vaid ajutised vormid. Tegelikult olete kuld – see on teie olemus, mis tahes kuju teile ka antud on.

Tähtis on see, et Vaimu kogetakse tõelisusena. See ei ole tavategelikkusest kaugel väljaspool asuv ideaal, nagu hingest nii sageli mõeldakse, vaid teile niisama lähedane kui iga hingetõmme. Vaim on armastuse allikas, seetõttu on ta reaalsem kui kõik muu, mis on armastusele takistuseks – viha, hirm, egoism, ebakindlus ja usaldamatus. Chopra esitab oma raamatus palju praktilisi harjutusi, teste ja küsimustikke armastuse ja oma vaimu kogemiseks.

Läänes nimetatakse armastuseks peaaegu alati tunnet, mitte jõudu. See tunne võib olla ülimalt meeldiv ja isegi ekstaatiline, ometi võib armastus korda saata palju rohkem. Kui armastus ja hing kohtuvad, võib nende vägi saavutada mida tahes. Siis saavad armastus, jõud ja vaim üheks. Armastusele saab vaimse mõõtme tagasi anda, kui loobutakse kujutlusest, et nii mina kui tema võime armastada on piiratud, ning leitakse taas Mina, mille võime armastada on piiramatu. Meie tõeline Mina koosneb puhtast teadlikkusest, puhtast loovusest, puhtast vaimust.

Teed armastuse juurde

Indias usutakse, et iga inimese loomus juhatab ta konkreetse teetüübi juurde, mis aitab pärale jõuda. Mõned inimesed on loomu poolest intellektuaalsemad ja neile sobib rohkem teadmiste tee, Gyana. Mõned jälle on vagamad, neile sobib palvusetee, Bhakti. Inimesed, kes orienteeruvad enam väljapoole, sobivad käima tegudeteel, Karmal. Kolm nimetatud rada ei välista üksteist.

Dramaatiline psühholoogiline nihe, mis meis armudes alati aset leiab, on tegelikult ajutine vaimse vabanemise seisund, pilguheit sellele, kes me tegelikult oleme. Ekstaatilised tunded, mis voogavad armunute vahel, tunne, et nad on erilise hoole ja kaitse all, usk olemise igavikulisusse – need on kõik vaimsed realiteedid. Idamaades on püütud armumise, ka kõige kirglikuma, vaimset mõõdet säilitada.

Armumises on neli eristatavat staadiumi. Kuigi ei saa eeldada, et igaüks kogeb neid täpselt ühesugusel moel, ilmnevad nad kõik iseenesest, niipea kui tunded teise inimese vastu muutuvad sõprusest kirglikuks kiindumuseks. Need on külgetõmme, armumine, kurameerimine ja intiimne lähedus. Raamatus käsitletakse kõiki faase väga põhjalikult, heade näidetega ja erinevalt läänelikust ratsionaalsest lähenemisest.