TARKUSEPUU: Sada reeglit elu kohta ootavad praktiseerimist
Milles peitub edukuse saladus? Vastus on lihtsates valikutes. Tundub ju lihtne, kuid millegipärast on osa n-ö intuitiivseid otsustajaid edukad ja tulemuslikud,
kuid osa mitte.
Me elame ja teeme valikuid hetkest ja emotsioonidest lähtuvalt. Ka kõige kindlamad otsustajad teevad oma valikud intuitiivselt (väärtustest, kogemustest, uskumustest lähtuvalt) ja alles seejärel rüütavad oma otsuse realistlikku, mõistlikku, majanduslikult kaalutletud ja põhjendatud rüüsse.
Raamatu “Elu mängureeglid” autor Richard Templari lapsepõlv ei olnud lihtne. Ka lapsepõlve kogemustest ajendatuna või lihtsast uudishimust maailma suhtes hakkas ta jälgima inimesi, analüüsima nende valikuid ja otsuseid ning on jõudnud arusaamisele, et inimeste alateadlikke ja olulisi ning kindlasti tulemuslikke valikuid aitavad teha inimese väljakujunenud mängureeglid. Täpsemalt elu mängureeglid, millest ta oma elutee loomisel juhindub.
Need mängureeglid toetuvad inimeste väärtustele, uskumustele, kuid mis peamine, need reeglid ammutavad energiat inimesele loomuomasest mängulustist, sellest ka nimetus – elu mängureeglid. Eluraskused sulevad meie loovuse, suruvad õlad (tahte) alla ja nina norgu, kuid meile omane, kaasasündinud mängulust ei ole kuhugi kadunud ja ennast natukene aidates võib sisemise sädeme, käivitaja uuesti tööle panna. Ja mis peamine – keegi pole öelnud, et kui oleme pimeduses, siis jäämegi sinna. Süüta lamp ehk võta see raamat kätte, alusta ükshaaval mängureeglitega tutvumist, kasuta seda teadmist kohe praktikas ja vaata, kuhu sa välja jõuad. Tundub põnev?
Elu seadused on universaalsed ja lihtsad
Selles raamatus pole midagi uut, mida varem pole loetud või kuuldud – nii vähemalt tundus mulle. Kuid kas me neid reegleid ka iga päev oma elus kasutame? Üdini aus ja õige on ütlus, et kordamine on tarkuse ema. Me tavatseme öelda, et seda ma olen juba lugenud, seda olen kuulnud, seda olen näinud, seda ma juba tean, kuid kas ma olen seda ka ka kogenud ja korduvalt? Selles raamatus tuletatakse meelde, et elu seadused on universaalsed ja lihtsad, ainult et me kipume neid unustama või arvame, et need ei puuduta mind, vaid kedagi teist.
Raamatus jagab autor soovitusi ja tähelepanekuid viies peamises eluvaldkonnas: esiteks inimene ise, teiseks inimese suhted partneriga, kolmandaks suhted laste ja lähedastega (perega), neljandaks tema sotsiaalsed suhted (töökaaslased ja sõbrad) ja viiendaks meid ümbritsev maailm. Neid viit peamist valdkonda on kirjeldatud tähtsuse järjekorras ja need on oma ülesehituselt sarnased Anatoli Nekrassovi kirjeldatud inimese elu tähtsusringidega. Seega saab siinkohal veel kord rõhutada, et tegemist pole Richardi Templari enda loodud süsteemiga, vaid universumi seadustel põhineva harmoonilise elu reeglitega.
Mängureeglitega tutvumisel alustame loomulikult kõige tähtsamast isikust siin maailmas – iseendast. Me võime kaotada lähedase, sõbra, töö, armastuse, tervise, kuid iseennast ei saa me kunagi kaotada. Seega tasub iseendaga varakult hea kontakt luua ja koostööd teha. Raamatus on kirjeldatud elu 100 mängureeglit, millest pooled (50) puudutavad inimese isiklikku olemust, ülejäänud jagunevad nelja valdkonna vahel.
Niisiis alustame enesega tutvumist ja kaardistamist isiklike reeglite abil. Reeglid, mis aitavad meid hommikul voodist tõusta, võimaldavad heatujuliselt maailmale vastu astuda ning turvaliselt ja edukalt läbi päeva kulgeda, ükskõik mis meie teel ka ette ei tuleks. Need on reeglid, mis aitavad vähendada stressi, annavad meile õige perspektiivi, julgustavad esitama endale nõudmisi ja seadma eesmärke, mille poole püüelda.
Mängureeglid on lihtsad ja hästi sõnastatud, kuid kas me neid alati üheselt mõistame? Nii mõnegi reegli puhul lugesin ma kirjelduse mitu korda läbi, mängisin läbi selle praktikas ja alles seejärel mõistsin.
Näiteks 49. mängureegel – ainult head tunnevad ennast süüdi. “Head inimesed tunnevad, et on teinud midagi valesti, vedanud kedagi alt, kusagil eksinud või midagi kihva keeranud. Headel inimestel on südametunnistus. Kui me tunneme end süüdi, on see hea märk. See näitab, et oleme õigel teel. Aga on hea teada, kuidas sellega toime tulla, sest süütunne on kohutavalt isekas tunne. See võib osutuda täiesti mõttetuks raiskamiseks.”
Väikesed muudatused toovad kasu igaühele
Raamatus pole esitatud pelgalt mängureeglite kirjeldused, vaid ka seletused, näpunäited, kuidas see reegel enda kasuks tulemuslikult tööle panna. “Esmalt tuleks hinnata seda, kas meil üldse on vaja end süüdi tunda. Võib-olla on tegemist hoopis üliarenenud südametunnistuse või kohusetundega...”.
Seega võib öelda, et eelkõige on “Elu mängureeglid” käsiraamat, mida tasub öökapil hoida, igal õhtul ühe mängureegliga tutvust teha ja järgmisel hommikul kasutama hakata. Elu mängureeglite austamisest saab kasu igaüks – väikesed muudatused käitumises ja harjumustes on kõik, mida vaja, et raputada koorem õlult ning tunda end rahulikuma ja parema inimesena.
“Elu mängureeglid” ei õpeta, kuidas tõmmata oma ellu raha ja armastust. Richard Templar soovitab inimestel vaadata üle ja vajadusel korrastada oma põhiväärtused, tegeleda oma põhiolemuse arendamisega. Ja seda mitte praegu vaimses enesearengu maailmas populaarsete uute programmidega ennast n-ö üle kirjutades või erinevaid drooge sisse juues, vaid lihtsate mängureeglite igapäevese järgimisega.
Kuid kas tulemusliku elu reegleid on ka lihtne täita? Seda saad sina, hea lugeja, kohe järele proovida ja saadud kogemustest ning teadmistest lähtuvalt järgmised valikud teha. Elu on sinu igapäevaste valikute tulemus. Mõnusat kulgemist eluteel!
