NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
14.05.2015 13:33
Suht rumal jutt. Õigetest faktidest on suudetud teha valed järeldused.

Neid elektrituru reguleerimise küsimusi, mille vale lahendamise puhul võib subsideeritud põlevkivienergia tootmisega omi vigu varjata, neid on rohkemgi.

Sama hästi võiksime kokku lugeda Estlink konverterjaama rikked või Soome müüdud põlevkivielektri ja selle ümber hädakisada sama loogikaga.

Fakt, et põlevkivist elektri tootmine on täna idiootne konkurentsivõimetu tegevus. Eks elu lõpupoole on ikka raske sellega leppida, kui terve elu oled ühe asjaga tegelenud.

    14.05.2015 16:40
    Kas viimase lause pärast piinlikkust ei tunne?
    15.05.2015 08:47
    Niipalju kui mina olen Elmer Joandiga netiavarustes kokku puutunud (päriselus õnneks mitte), olen tähele pannud, et see tegelane ei tunne kunagi piinlikkust, sh ka oma agressiivse rumaluse ja pealiskaudsuse üle.
    15.05.2015 08:55
    Põlevkivienergeetikat sõimates (ilmselt ei lugenud ta kogu artiklit) jättis Elmer Joandi tähelepanuta, et põlevkivielektri tootja Eesti Energia on ise ühtlasi ka suurim tuuleenergia tootja (ja dotatsioonidest kasusaaja) ning seetõttu põlevkivi erikulu kasvu tegelike põhjuste kui mitte otsesest varjamisest, siis vähemalt hägustamisest huvitatud osapool. Klient maksab niikuinii kogu raiskamise kinni, äri on äri.
    Ainuke osapool, kellelt praeguses olukorras (kui EE kontsern tegeleb korraga nii põlevkivi- kui tuuleenergeetikaga) ausat lähenemist oodata, ongi ainult lihtsalt ausad erialaspetsialistid ja reaalselt keskkonna ja loodusressursside säästmisest huvitatud inimesed, kellel pole kätt kuskil doteeritud äris sees.
15.05.2015 08:45
Lugesin paberehes kogu artikli läbi koos tuuleenergeetika eestkõnelejate kommentaaridega.
Pigem on autori kritiseerijad ise jätnud ühe väga olulise seose tähelepanuta. Nad kritiseerivad autorit, et see ajab põlevkivielektrijaamade varasemaga võrreldes kõikuva tootmise tuuleenergia kõikumise kaela, aga põhjuseks olevat hoopis elektri turuhinna kõikumine.
Paraku on Oidrami kriitikute nägemus antud valdkonnast (mõnel rumalamal see ehk tõepoolest selline ongi, kavalamad teevad näo, nagu ei teaks pooli asju ning demagoogitsevad teadlikult oma äri huvides) nagu Browni liikumise vaatlejatel, kes näevad, et jah, seeneeosed liiguvad vees kaootiliselt, ja teavad ka seda, et veemolekulid liiguvad, kuid nad ei oska A-d ja B-d kokku panna: et veemolekulide liikumine panebki seeneeosed liikuma. Kõikuv tuuleenergeetika ongi peamine elektrihinna kõigutaja! Estlinkid võivad vahel rivist väljas olla ja sellega elektrihinda kõigutada, kuid tuule puhul on kõikumine täiesti tavapärane. Tuul puhub reeglina siis, kui elektrit kõige vähem vaja on. Loomulikult saab Eesti Energia esindaja siis sinisilmselt väita, et ei, nemad ei reguleeri Narva Elektrijaamadega tuuleenergia kõikumist, nemad reguleerivad katelde võimsust lähtuvalt elektrihinnast! Missugust teist vastust olekski Eesti Energia kui ühtlasi kõige suurema tuuleenergiatootja (ja vastavast parasiitlikust toiduahelast kasusaaja) poolt oodata?
See on ammu selge, et Eesti Energia kontsern tuleb lammutada. Elektrilevi tuleb eraldada ja Eleringiga liita, et taastuks võrguarenduses loogika ja efektiivsus, mis hetkel kuskil piirkonnas kasutuseloevate pingeklasside kaupa kaheks jagades kaduma läks, aga tuleb lahutada ka tuuleenergeetika põlevkivienergeetikast - las tuuleenergeetika tõestab ennast turul ise (või sureb välja, kui ta ei tasu majanduslikult ära) ning kaob ka huvi Narva elektrijaamades ebaefektiivseks susserdamiseks ja põlevkivi erikulu kasvu põhjuste varjamiseks oma tuuleharu (taastuvenergia tasud!) kasuks.
18.05.2015 13:18
1.Eleringil on olemas Kiisal gaasil töötav 250MW võimsusega kompensatsioonijaam, mis hetkel on vaid avariiolukordadeks. Tuleks muuta, et tuulikute "aukude" jaoks kasutataks selle võimsust.
2. Igasuguse rohelise elektri tasu tuleks ära kaotada. Võrguühenduse tasu ilma selletagi on kallim kui elekter ise (vähemalt väiketarbija jaoks).
3. Kui mõlema meetme koosmõjul tuulikuid rentaabliks ei saa, siis las tiksuvad oma eluea lõpuni või konserveeritaks tõelise force majore olukorra tarbeks.
    07.12.2017 09:49
    Seda on, muuseas, juba katsetatud USA-s, ja tulemuseks oli selline gaasi kulu, millest jätkunuks stabiilses režiimis kogu elektri toomiseks ja pisut veel. Iseenesest oleks muidugi õiglane lasta tuulikuomanikel endil oma väljund ära stabiliseerida, gaasigeneraatoriga saab siis hästi selgeks millest Oidram räägib.
    Samasugused tulemused on saanud ka mõned teised uurijad näiteks Hispaanias ja Portugalis (lisaks USA-le).
    08.12.2017 00:39
    Eleringi jaam Kiisal ei ole kompensatsioonijaam, vaid avariireservjaam. Seal toodetud energia on ülikallis ja mõeldud vaid elektrisüsteemi nullist käivitamiseks, kui süsteem peaks mingil põhjusel kokku kukkuma (piltlikult väljendudes see nööp, mille külge hakatakse jupphaaval uuesti pintsakut õmblema - generaatoreid käivitama pärast blackout'i). Selle jaama kasutamine tuuleenergia kõikumiste tasandamiseks on puhas majanduslik enesetapp.
07.12.2017 09:00
Nagu ikka praegusel ajal ajab igaüks meedia kaudu oma äri. Seda pumplat on ka surgitud hulka aastaid ja sellele ei antud luba, kuna ei suudetud veenvalt tõestada, et 500m sügavusele merevee igapäevasel sisse ja väljapumpamisel ei saa midagi viltu minna ja sellega rikkuda kogu põhja Eesti põhjavett.
Kiisal on nüüd 2014 aastast alates 250MW reservjaam olemas, on 2 kaablit Soome, seega peals tuule muutlikuse saama tasandatud küll. Kui EE seda ei suuda, siis on küll asi laiskuses. Vana 2007-2013 aasta asja pole enam kõtet jahuda, mis oli see oli, siis reservjaama polnud ja üks kaabel ei olnud piisav ning puudus muu võimalus, kui kogu aeg tuulikutega samas võimsuses katlaid kuumana hoida, et äkilise tuulevaikuse korral lambid ei kustuks. Elektrijaama põlevkivikalelde käivitamine on nädal või rohkem kestev protsess. Kiisa gaasijaamas on see palju paindlikum.
Pumpla on iseenesest hea asi, tõesti läheb praegugi osa tipptootmise energiast kaduma, sest ei suudeta nii täpselt prognoosida ja ajastad. Selles pumplas võiks vett august merre pumbata täpselt niipalju, kui elektrit üle jääb ja siis iga hetk avada turbiini luugid et vett 500m sügavusse reservuaari kukutades energiat juurde toota, kui tuul vaikib või tulevkus (kui iga maja katusel on päikesepaneel) ka must pilv päikese ette tuleb. Idee aga oli teha seda mere ääres ja mereveega...
Aga äkki loksutada Peipsi vett? Teadlased öelgu, kus on kõige ohutum koht auku kaevata.
Norrakad pumpavad isegi igal öösel odava elektriga järve mäe otsa ja hommikul tipptarbimise ajal lasevad läbi turbiini alumisse järve. Meil mäge pole, vähemalt sellist, kuhu otsa mahuks järve tegema, seega jääb vaid augu kaevamise võimalus.
    07.12.2017 09:52
    Norrakatel ei ole vajadust midagi nii totralt kilplaslikku teha, neil on piisavalt hüdroenergiat, mis on ideaalne stabilisaator - piisab lihtsalt kraanide keeramisest.
    07.12.2017 16:45
    Hüdroenergia - ideaalne stabilisaator, nalja teed või? Nii ideaalselt stabiilne on see lätlaste Daugava et pahad põlevkivi põletavad eestlased peavad nende nende energiatootmise kõikumist kogu aeg kompenseerima, mitte vastupidi.
    08.12.2017 00:35
    Hüdroenergial on sesoonsus (veerohked ja veevaesed aastaajad), aga tuuleenergiaga võrreldavaid kõikumisi pole. Kui vesi on üles paisutatud, siis annab seda voolata lasta vastavalt hetkevajadusele. Veevaesel ajal on muidugi vaja teisi allikaid, Läti puhul tähendab see meie põlevkivi.
07.12.2017 10:08
Soovitan läbi lugeda.Avardab silmaringi.

https://www.rahvaraamat.ee/p/kliimapettus...
07.12.2017 14:34
USA-s on linnu, kus elekrienergia puudu -ja ülejääk stabiliseeritakse akudel töötavate DC/AC - AC/DC muunduritega. Akud on tavalistes mere-konteinerites,
konteinerite arv sõltuvalt vajadustele. Nähtud dokukas oli tegemist liitiumakudega, konteinerid oli paarikümne ringis, linn elanike arvult umbes sama suur, kui Tallinn. Elektrienergia ülejääk võrgus akumuleeritakse, puudujäägi korral lülitub süsteem DC/AC režiimile. Võimsused on suuremad, kui mis tahes Eestis olev tuulepark, samat põhimõtet peaks kasutatama just tuuleparkide puhul.
07.12.2017 19:16
Korrektne turumajandus oleks et energia maksab vastavalt oma parameetritele. Stabiilne elekter on kallis. Kuid kõikuv tuuleenergia on sigaodav. Mitte toetus vaid vastupidi. Kui sellistes tingimustes veel toota tasub siis toodetagu. See hind peab tarbijatele edasi kanduma nii et oleks kasulik kulutada siis kui tuult on palju, nii hakkavad tarbijad reguleerima. Kui sellistel tingimustel toota ei tasu siis tuleb ühiskonna ressursside raiskamine lõpetada. "Rohelised" asjad kipuvad tegelikkuses just eriti loodusvaenulikud olema.
07.12.2017 19:24
Oidrami väidete kontroll on väga lihtne- pandagu nädalaks tuulikud seisma. Kui siis on tulemus tuulikute jaoks negatiivne ja põlevkivi erikulu läheb alla, kohustada tuulikuomanikke kas erikulu vahe kinni maksma (samuti lõpetama oma rohelise energia kiidulaulu) või ehitama akupargid http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tesla-alust...
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega