Torm möllas maal ja merel
Reede hilisõhtul mõõdeti tuuleiilide tugevuseks Sõrves 30,6 ja Häädemeestes 30,0 m/s. Pärast väikest hingepidamispausi paisus tuul uuesti tormiks pühapäeval, mil enam kui 30 meetrini sekundis küündinud tuulepuhanguid mõõdeti Osmussaarel ja Pakril.
Edelatorm tõstis merevee taset ning ujutas läänerannikul ja saartel paljud kaldaalad üle. Nii reede kui ka pühapäeva hilisõhtul ületas veetase napilt kriitilise piiri (160 cm) Pärnus, kuid jäi maksimumhetkel (165 cm) õnneks kaugelt väiksemaks kui ajaloolisel 9. jaanuaril kümne aasta eest, mil see ulatus 275 sentimeetrini üle keskmise taseme.
Merevee tase tõusis ohtlikult kõikjal läänerannikul, aga samuti Narva-Jõesuus. Siin-seal olid ka tänavad, parklad ja keldrid üle ujutatud.
Tormi ei tea nädalast kaugemale ette
“Veetasemed üle 160 cm ei ole Pärnus päris tavapärased, aga ka mitte haruldased – seal ulatub veetase 165 cm kõrguseni jämedalt igal viiendal aastal,” märkis mereteadlane Tarmo Soomere, lisades, et seekordsed tormid olid tavapärastest siiski veidi tugevamad.
Soomere sõnul esinevad väga kõrged veetasemed vahel ka kimpudena, mitu korda mõne nädala jooksul. Selle põhjuseks on asjaolu, et pikemad tormide seeriad võivad vahel Läänemerre pressida nii palju vett juurde, et kogu mere tase tõuseb mitmeks nädalaks 70–80 sentimeetri võrra. Sellistel puhkudel võib juba üsna tagasihoidlik torm tõsta veetaseme üle kriitilise piiri.
“Kuigi me ei tea kunagi rohkem kui nädala jagu ette, millal tuleb järgmine torm või millised on selle parameetrid, teame üsna täpselt, millised on meid külastavate tormide üldised omadused, näiteks kui tugevad tormid ja kui tihti võivad nad ette tulla,” jätkas Soomere.
Teadlase kinnitusel muutuvad tormide parameetrid üsna laiades piirides ja nii on vahel harva võimalikud ka väga suured kõrvalekalded keskmisest. Aga sellest ei muutu ühe keskmise tormi omadused, teisisõnu, isegi kui meid külastab üks või isegi mitu päris tugevat tormi järjest, ei saa veel rääkida kliima muutumisest.
Parasjagu käib praegu Pariisis ÜRO kliimakonverents, kus püütakse üleilmset kliimasoojenemist ohjeldada. Kuivõrd on meid räsivad, ja tundub, et üha sagedasemad tormid Läänemerel kliimasoojenemisega seotud, või on siiski ennatlik nii arvata?
Soomere sõnul on seda probleemi põhjalikult lahatud enam kui saja mere- ja kliimateadlase ühistööna kirjutatud raamatus “Second Assessment of Climate Change for the Baltic Sea Basin” (Springer, 2015, 501 lk), mis on ka elektrooniliselt vabalt kättesaadav. Erinevalt valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu ehk nn IPCC raportitest, mida on kritiseeritud võimaliku kallutatuse tõttu, koostasid selle aga eranditult teadlased ning see koondab kogu teadaoleva ehk publitseeritud ning kvaliteedikontrolli läbinud faktilise materjali.
Tuhanded jäid ilma elektrita
“Tormide osas on keskne järeldus veidi ootamatu: viimaste aastakümnete lõikes ei ole võimalik tuvastada ei tormide sagenemist ega tugevnemist meie merel,” võttis Soomere sellest raamatust olulisima kokku.
Konkreetsete tormide omadused on eri aastatel ja aastakümnetel muidugi erinevad, kuid nendel muutustel ei ole selgelt määratletavat tendentsi; pigem on tegu teatavate rütmiliste muutustega. Nõnda on meie kandil lihtsalt vedanud. See ei tähenda, et muutusi üldse pole, nii näiteks on märgatavalt muutunud Läänemere veemasside soolsus ja mõnes mere osas lühenenud jääperiood, lisas Soomere.
Loodusjõud räsisid ranniku ja saarte kõrval läinud nädalal tublisti ka sisemaad, rebisid majadelt katuseid, päästjatel oli hulk tööd teedele langenud puudega. Nagu tugevale tormile kohane, jäid ka neil päevil paljud elektrita.
“Tormi tipphetkel laupäeva varahommikul kell 5.30 oli ühel ajal korraga elektrita 20 000 majapidamist ja ettevõtet,” vastas Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti Maalehele.
Esmaspäeva hommikul oli kõige rohkem majapidamisi elektrita korraga 11 000. Mõlemal puhul oldi vooluta enim Saare-, Pärnu- ja Viljandimaal. Kutti kinnitusel rikete arv selliste tormide järel siiski väheneb. Viimatisest suurest tormist detsembris 2013 on Elektrilevi ehitanud 749 uut alajaama ja 2992 kilomeetrit ilmastikukindlaid liine ning nüüdseks on juba 59% nende klientidest ilmastikukindlas elektrivõrgus.
