Uus presidendikandidaat Luuavarre külast - Mäidu Äädikas
Luuavarre on avalikustanud oma presidendikandidaadi – selleks on külavanem Mäidu Äädikas. Mees ise ei tea täpselt, mida see presidendiamet endast kujutab, kuid loodab siiski, et saab selle tööga hakkama.
Ainuke mõtlemapanev koht on esileedi puudumine. Ka sellest probleemist lubab ta väljapääsu leida, kuulutades välja konkursi esileedi ametikohale. Olen aru saanud, et Leidagi jahiks seda kohta.
Luuavarres elatakse nagu Riigikogus, kus midagi ei toimu – vaikus ja rahu saadab meid päevast päeva. Vastlapäev möödus seekord liugu laskmata. Mõni mees siiski lasi veidi liugu, kuna oli üleliia kangemat kraami naha vahele ajanud, ja nii ta siis kakerdas, samm, ja väike kõhuli või selili liug.
Mind lumepuudus ei morjenda. Tänu lume ja libeduse puudumisele on mu liikumise kiirus poole parem. Minuga on ühte meelt nii Põhu Karla kui ka Tigu Evald, filosoofidest rääkimata. Filosoofid olid libedaga päris kimpus. Raske oli kaht asja korraga teha – õlut libistada ja libedal jalgealusel paigal püsida. Kogu tähelepanu oli suunatud maapinnale ja seega kannatas mõnutunnet tekitav õllejoomine.
Sõbrapäev on ka juba unustuse hõlma vajunud. Minu jaoks oli see tavaline päev, nagu kaduneljapäevgi. Leida oli muidugi solvunud, et ma teda sõbrapäeval meeles ei pidanud. Ütlesin, et tohoo tonti, millal enne on vang vangivalvurit sõbraks pidanud. Põrnitses mind veel mõnda aega ja ei saanud suust enam ääd ega ööd.
See ka mõni päev! Nii võib iga päeva kohta mingi põhjuse leida ja kinki nõuda, näiteks: mittesõbrapäev, sõbrannapäev, kassipäev jne – võiks lõpmatuseni heietada. Õige päev on palgapäev ja ka need päevad, mille mehed rõõmuga omaks tunnistavad. Head päeva!
