23.02.2017, 00:00
Vajame siiani lotmanlikku suhtumist
On täiesti võimatu kujutleda professor Juri Lotmanit (28. veebruar 1922 – 28. oktoober 1993) istumas aias, grillimas Kuuba rummis jahivorstikesi, joomas šampanjat või võtmas viina. Sellega oleks kaasnenud nn seltskondlik jutt ehk lobisemine. Juri Lotman ei olnud lobiseja.
FOTO:
Oma aeda ei voltaire’likus ega aristelikus mõttes Lotmanil polnudki. Ta oli kogu aeg töös raamatute või kolleegide või tudengite keskel, mitte peenramaal või kala püüdmas. Kui Lotman käis Leningradis või Moskvas, siis seal kohvikusse ei mindud, ja restoranid, võib-olla raudteejaamarestoranid välja arvatud, olid minu meelest Juri Lotmanile ning tema kolleegidele üldse võõrad. Kokku saadi kodudes, kus söögiga oldi tagasihoidlik ja purjutamine välistatud. Õieti olid need symposion’id Plutarchose moodi selle erinevusega, et kreeklaste veega lahjendatud veini asendas korralik viin. Pudeli või teise kõrval räägiti peamiselt probleemidest ning kolleegidest.