Veekogude pärast on vara ärevust tunda
“Ei, hirmu küll pole, eelmine kevad oli samamoodi vähese veega, kuid siis tuli aeg-ajalt vihmasid, mis jõgedes ja järvedes veetaset jällegi tõstsid,” jahutas Maalehele kartusi hüdroloog Ene Randpuu.
Tema sõnul võib veetase muidugi ka madalaks jääda, aga et midagi erakordset juhtuks, selleks peaks kevad ja suvi siis eriti kuivad olema. Ent enamasti on loodus asjad nii sättinud, et selliste lumevaeste talvede järel on tulnud suviti korralikke vihmasid, mis veekogud hullemast päästavad, lisas ta.
Läinud aastal pakkus palju kõneainet üsna veevaeseks jäänud Võrtsjärv. Samas ei langenud järve veetase suve lõpuks ja sügisel õnneks siiski ka äärmuslikult madalale. Pehmeks jäänud talvel kandsid jõed aga sadude järel sinna sedavõrd palju vett, et järve veetase ületas kevade saabudes pikaaegset selle aja keskmist üle paarikümne sentimeetri.
Võrreldes aastataguse ajaga, on Võrtsjärv praegu tublisti paremas seisus. Üleeile mõõdeti Rannu-Jõesuus järve veetasemeks 78 cm üle mõõdulati nulli, mis on 58 cm rohkem kui mullu ja 28 cm enam märtsikuu pikaajalisest keskmisest.
“Kui sadusid ei tule, siis ta muidugi langeb, aga suure järve veetase väga ruttu ka alla ei vaju,” hindas Randpuu olukorda.
