Ka Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas rõhutab, et rukki saagi kvaliteet sõltub väga palju koristusaegsetest ilmadest. Üldjuhul lähevad toiduvilja klassi need rukkid, mis koristatakse põllult varakult, augusti esimesel poolel, enne sügisvihmasid.

Vähenõudlik ja kannatlik kultuur

Samas on rukkil teiste teraviljadega võrreldes mitu eelist. See kasvab hästi ka kergetel liivastel muldadel ja nõrgalt happelistel muldadel ning surub kiire ja võimsa kasvuga alla umbrohud. Selliseid muldasid on palju Hiiumaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Võrumaal, aga ka Peipsi ja Võrtsjärve lähedal.

“Rukki kokkuostuhinnad on teiste teraviljadega võrreldes madalamad, kuid oskuslikult viljeledes on võimalik neid toota küllaltki madala omahinnaga,” sõnab Margus Ameerikas.

Viljelusvõistlusel on tänavu kuus rukkipõldu. Ka kasvatajad on enamasti tuntud: kaksikõed agronoomid Teele ja Tuuli Vaarak Viljandimaalt, mitmekordne auhinna omanik rukkikasvatuses Aare Leidik, Kaarli TÜ agronoom Tarmo Ivask Tartumaalt ja Argo Lääts Halingalt.

Uus tulija on Tanel Tõrvand OÜst Vitsjärve Põldur. Tõsi, korra on ta ka varem osalenud, kuid see oli kümne aasta eest.

Tänavune rukkivõistlus tõotab kujuneda väga põnevaks ning tuua eriti hästi esile meeste oskused agrotehnika, väetamise jms vallas, samuti kasutatava maa omadused ja nende tundmise, sest sort on peaaegu kõigil sama, hübriidrukis ‘Palazzo’. Ainult Halinga võistleb talle mullu edu toonud sordiga ‘Memphisto’.

Viljelusvõistlusest võib järeldada, et rukkile on palju võimalikke eelvilju. Nii on kasutatud talirüpsi, talirapsi, talinisu ning isegi uba. Kuna rukkikülv ei pea olema väga varajane – ka võistlejatest enamik külvas selle augusti lõpul või septembri algul –, jõuab mitmesugused viljad eest ära koristada.

Kõrretugevdaja ja putukatõrje

Orgaaniliste väetistega tegi huvitava katse Kaarli TÜ, kes andis rukkikülvi alla vutisõnnikut kaheksa tonni hektari kohta. Teiste puhul sai iga põld sügisel erinevates kombinatsioonides lämmastikku ja kevadhooajal lisati veel kaks lämmastikuga väetamist.

Hübriidsortide eelis on see, et kasutada saab väikest külvisenormi. Võistluspõldudel on see 60–75 kilo seemet hektari kohta.

Kui umbrohutõrje ja haigustõrje pealt saab soovi ja võimaluse korral kokku hoida, siis kaks asja on väga olulised. Need on ripslase tõrje ja kõrretugevdaja.

“Rukkile on kõige olulisem kõrrekõvendaja,” arvab Tanel Tõrvand. “Tähtis on ka ripslase tõrje, sest ripslane võib kolmandiku saaki nahka panna!”

Ka Halinga OÜ agronoom Argo Lääts kinnitab öeldut: “Väga oluline on, et ripslane möllama ei pääseks, Läänemaa on madal ja ripslased armastavad sellist piirkonda.”

Kaarli TÜ agronoom Tarmo Ivask aga ütleb, et pääses tänavu nii putuka- kui ka haigustõrjest. Teised mehed arvavad, et kui suuremat saaki tahad saada, tuleb rukkipõldu ikka rooste ja jahukaste vastu pritsida.

Kõik võistlusrukkid on ilusad, näiteks Teele ja Tuuli Vaaraku põldudel võis silmaga hinnates olla 8–9tonnine saak. Pole aga ka võimatu, et mõnes kohas tuleb üle kümne tonni.

Viljelusvõistluse rekordsaagiks on 9,7 t/ha aastast 2012 Viljandimaalt Kõo Agro põldudelt.
VILJELUSVÕISTLUS

Maalehe, Baltic Agro ASi, Scandagra ASi ja põllumajanduse nõuandeteenistuse korraldatava viljelusvõistluse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada viljakasvatuse kasumlikkust.

Viljelusvõistlust peetakse 11. korda.

Osalejaid on 40.

Viljakasvatajad panevad proovile oskused rapsi, nisu, odra ja rukki kasvatamises.

Eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldude ja agrotehniliste võtetega ning osalevad saagikuse ja kvaliteedi määramisel.

Aasta lõpul toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.