Lennart Meri ärgitus

Küla identiteediküsimus oli päevakorral ka aastal 2000, mil Imbi Paju kohtus Kanadas

ESTOl Lennart Meriga. Ja president ütles resoluutselt: “Hakake pihta oma Võtikverega!”

“Ta oli vaimustuses raamatuküla ideest, saatis väga ilusa kirja, mis meil nüüd raami sees,” meenutab Paju. “Päästsimegi oma küla. Võtikvere muutub kord aastas raamatukülaks, kus toimub vanim Eesti kirjandusfestival.”

Ta kiidab kogukonda. Ütleb, et Krista Pint ja abikaasa Rain tõmbavad teised kaasa, mõisapark valmistatakse ette raamatuküla peoks, lauad paika, et kirjanikud ja kirjastajad saaks raamatuid tutvustada ning müüa. Külarahvas toob esinejatele supi ja soolakurgid lauale. Eha Vesiko sätib laste lugemispesa.

MIS TOIMUB?

Elukirjade mälumaastikud

Võtikvere peo teemaks on “Elukirjade mälumaastikud”, algus 4. augustil kell 12.

Külas on muinasjutuvestja Polina Tšerkassova, kirjanikud Vahur Afanasjev ja Peeter Sauter, luuletajad Airis Erme, Riina Laanemets ja Ivar Sild, ajakirjanik Rein Sikk ja teised “Minu” sarja autorid, ehtekunstnik Kärt Summatavet, kirjastaja Laine Randjärv, ühiskonnategelane Jüri Estam, Kasepää rahvateater ning paljud teised. Laste lugemispesa.

“Pidu saab teoks tänu loovatele leidlikele abimeestele. Tänu raamatukülale hoiab me küla kokku, inimesed on peo üle uhked,” on Imbi Paju rahul.

Mis oleks meie kirjanduselu Võtikvereta, küsin. “Sirbis kunagi kirjutati, et Võtikvere kaudu tõusis ausse kirjandusliku salongi mõiste,” toob Imbi näite. “On ka öeldud, et Võtikvere on paljude raamatupesade ja kirjandussündmuste innustajaks.”

Ta on uhke, et võtikverelased on asutanud siin 1880ndate lõpus elanud, kuid unustusse vajunud luuletaja Eliise Rosalie Auna auks kirjandusauhinna. Tunnustusega käib kaasas kunstnik Lilli-Krõõt Repnau taies.
Legendi sünd ehk Võtikvere anno 2001. Rein Veidemann on saanud just küla patrooni tiitli, teda kiidavad Mati Unt (patroon aastal 2002) ja küla perenaine Imbi Paju.

Meeldejäävamaid kohtumisi meenutades toob Imbi Paju näiteks, kuidas ühel aastal tuli Võtikveresse kohale kogu Sirbi toimetus eesotsas peatoimetaja Mihkel Mutiga, kellel õnnestus pimedas uidates nii ära eksida, et külarahvas pidi teda otsima.

Luuletaja Contra oli küla algusaastail esinemas koos oma pisikese pojaga. Kõik olnud kangelasisast vaimustuses, isegi vanamemmed soetanud enesele erinevaid Contra luulekogusid ja plaate.

Tänu Imbile väärib Võtikvere auväärset kohta maailma raamatukülade nimistus.
Doris Kareva

Kui ilmus Imbi Paju raamat “Tõrjutud mälestused” käis kohal Matti Päts, sest tema lugu oli ka kaante vahel. “Vanadel inimestel oli tunne, et president Päts ise on kohal,” meenutab küla perenaine.

Kui oma raamatut esitles Toomas Hendrik Ilves, oli külatanumal poole tuhande huvilise ringis tavalise 200–300 asemel. Kokku on kirjanikke 18 peolt läbi käinud enam kui sada.

Teised Võtikverest

Filmimees Ilmar Taska leidis: “Imbi on toonud kirjanikke ja raamatuid looduse rüppe, lähendanud maad ja linna kirjanduslikus kultuuriruumis, laiendanud kogu kirjandusvälja.”
Lasta lugemispesa ja Pia Asber

Kirjanik ja luuletaja Kätlin Kaldmaa: “Õhinapõhine väikeküla raamatupidu näitab, kuidas maailma parandada. Ei ole ma mujal näinud 80aastasi endisi traktoriste hellalt eesti luulet lugemas, selle üle elavalt arutlemas. Võtikvere pidu toob kirjanikud lugejatele nii lähedale, et igaüks võib neid käega katsuda ja küsimusele vastuse saada.”

Kirjanik Eeva Park: “Jääb imestada, et erakordne Võtikvere ei ole ärgitanud ühtegi teist kogukonda sellist vaimuärgast päeva korraldama. Et raamatupidu saab teoks oma napi jõuga, riikliku toetuseta.”

Pidu saab teoks tänu loovatele leidlikele abimeestele.
Imbi Paju

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev: “Suvel võib kirjanik eraklikuks muutuda, Võtikvere on võimalus kivi alt välja tulla. Raamatutel on omadus, et nad muudavad keskkonda paremaks, ei ole vahet, kas olla autor või lugeja. Seega võiks raamatuüritusi külastada juba teraapilisel kaalutlusel.”

Luuletaja Doris Kareva: “Enamasti ja ennekõike tahab eestlane olla omaette. Aga seda suurema rõõmuga on varmas liituma ühisalgatusega, kus igaühel oma osa. Võtikvere raamatupidu on tunnistus, kui palju suudab teha üksainus inimene, kes ettevõtmisse usub.

Ja raamatuküla perenaine Imbi Paju ise, kiitusest kohmetuna: “Tegelikult võime enda kohta öelda “külahullud”. Aga suvel maal luuletuste lugemine, kirjandusest rääkimine on väga aristokraatlik tegevus! Kui vaatan, kuidas külarahvas pidu ette valmistab, siis selles on hullust ja aristokraatlikkust...”