Kärntõbi jätab rebase sabast järgi vaid rootsu (lisatud pildid)

Marutaudivaktsiinide manustamise järel hüppeliselt suurenenud rebaste ja kährikute populatsiooni pureb nakkav kärntõbi, mis määrab loomad piinarikkasse surma.

Nädalavahetusel Harjumaal fotokaamera ette sattunud rootssabaga rebane pole ainus omataoline - peale usinat marutõvevaktsiinide külvi on kährikute ja rebaste hulgas oluliselt suurenenud kärntõppe nakatunud loomade arv.

Metsakaitsekeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on tegemist lestaga, mis poeb looma naha sisse ja tekitab seal sügelust.

"Loom ise kratsib endal karvad maha, kui lest levib, siis hakkavad kasukasse jääma lausa laigud ja kratsitud kohtadesse võib tekkida põletik," selgitas Männil.

Kärntõve laia levikut võis tema kinnitusel juba varem prognoosida, sest sama on juhtunud teistes Euroopa riikides peale marutaudivaktsiini külvamist. Peamiselt saavad nakkava haiguse endale külge noored loomad, haigestuda võivad ka koerad. Inimesele Peep Männili teada rebastel-kährikutel esinev lest külge ei hakka.

"Kärntõvi on hakanud kõvasti levima, sest loomade arvukus on suurenenud. Mõnes piirkonnas on haiged koguni poole kütitud loomadest," lausus Männil. Varem rebaste arvukusele piiri pannud marutaudiga võrreldes on kärntõppe suremine loomale palju piinarikkam, kuid lootus, et loom haigusest ise jagu saab, pea olematu.

Lehola jahiseltsi esimees Ilmar Tikut ütles, et mõned sellised rebased on jahimeeste püssi ette jäänud nendegi jahimaadel. "Rebaste arv on pea kahekordne ja kuna loodus ei tee oma tööd enam, siis on loomadel haigusi rohkem," märkis Tikut. Kütitud on pintslimoodi sabaga rebaseid Leholas tänavu talvel kaks.

Tihemetsa jahiseltsi esimees Väino Lill ütles, et nende jahimeeste teatel on praegu kärntõves ligikaudu üks kümnest kütitud rebasest.