Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?

 (2)
                     
Maaleht
Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?
Allu Pärtel käib palju looduses ning leiab, et oluliste märkide silmamine on harjumuseks saanud.
Foto: Bianca Mikovitš

Loodust uurides ja loomi-linde jälgides võib isegi külmakraadidega sattuda metsas laksutava ööbiku peale.

Loodust oskab vaadelda ikka see, kes looduse keskel elanud, metsa- ja põllutööd teinud. Just sellised mehed on Mihkel Maala Viljandimaalt Saarepeedilt ja Allu Pärtel Raplamaalt Veliselt.

Mõlemad mehed ütlevad, et oluline on märke tähele panna, neid reastada ja üles kirjutada, ning mis peaasi – paljud asjad tuleb lihtsalt meeles pidada. Maala ja Pärtel kinnitavad, et nemad ei vaatle ilma, vaid loodust – loomade ja lindude käitumist, pilvede liikumist, tuule suunda, puude lehteminekut. Ja teevad seda suurest huvist ning oma lõbuks.

Avatud meeltega

Mihkel Maala juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla looduskeskust ja peab loodusteadlikkuse levitamist väga tähtsaks.

“Eks need tööülesanded panevad juba paratamatult looduses liikuma ja silmi lahti hoidma,” ütleb Maala. “Meeled on ses suhtes avatud ja hästi treenitud.” Oma eriala ehk metsandust ta mingi muu ameti vastu igatahes ei vahetaks.

“Ma ei ütleks, et loodushääled mul selle ajaga selgeks on saanud, aga mõista neid proovin ikka ja alati, et millest mingi lind laulab või mõni loom räägib.” Asjatundmatule võib Maala sõnul näida, et lind niisama ajaviiteks siristab, aga tema on tähele pannud, et loomariik oma avaldustes on üpris ratsionaalne.

Loodusemärkide pealt n-ö teadlikult ilma ennustada pole ta siiani ette võtnud, aga eks üks ja teine tähelepanek on lihtsalt pannud mehe selles suunas mõtlema. Et kui kobras kannab endale usinalt talvemoona, või et kui mõnel jahiloomal on kõvasti pekki naha all, siis on loota pikka ja külma talve.

Aga selget pilti, milline saabuv suvi võiks tulla, ta öelda ei tihka. “Minule sobib kõik, tulgu see suvi milline tahes. Minu jaoks on kõik ilmad ilusad. Oleneb ju, kust kandi pealt seda vaadata.”

Allu Pärtel on eluaeg traktoristiametit pidanud, nüüd juba ammu pensionär, tegeleb mesindusega ja natuke ka põllupidamisega. Looduses ringi liikumist peab ta aga parimaks võimaluseks oma keha ja meeli ärksana hoida. Praegu mil läheb varakult valgeks, suundub Allu juba hommikul kell viis metsa äärde kõndima. Käib ära poolteist-paar kilomeetrit ning kogu päevaks on olemine hea ja kerge.

“Looduse vaatlemine on mulle kui põlisele põllumehele harjumuseks saanud. Mis ilmaennustamisse puutub, siis olen püüdnud ennustada mõni päev ette, et kas näiteks ülehomme sajab või mitte,” selgitab Allu.

Ta lisab, et on väga edukalt talve ennustanud lindude rände põhjal. See on sageli päris täppi läinud. “Ise ka olen imestanud vahel. Aga mingit ilmatarga aurat pole ma sellega küll külge saanud.”

Suve ennustada ei riski

Suve koha pealt eelistab Allu parem vait olla. Ütleb, et sellega on väga segased lood. Pealegi mõjutavad mehe sõnul ilma nii loodusereostus kui õhusaastatus. Ja mis väikese Eesti kohta kõige huvitavam – ilm võib ühel ja samal päeval eri paikades väga erinev olla.

“Olen proovinud suve ka vana aja märkide järgi ennustada, aga midagi pole välja tulnud. Võib-olla need märgid uuel ajal ei maksagi enam midagi?” imestab Allu Pärtel.


Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kaks aastat mahedaid pagaritooteid (6)
2. september 2014 04:31
Pagarikoda"Pagar Võtaks" Vana-Lõuna tänaval
Pagarikoja juht Reet Rum demonstreerib kihilisi küpsiseid, mida tehakse klientide soovil.
Puhta tooraine usku pagarikoda Pagar Võtaks on mahedaid pagaritooteid valmistanud juba ligi kaks aastat.
Julge ja rõõmus Manni portselan
1. september 2014 16:05
Julge ja rõõmus Manni portselan
Maiasmokkadele mõeldud serviisil näeb plaatinaga maalitud mummuke välja nagu pisike peegel keset graafilist kapsalehemustrit. Helesiniste teetasside seest leiab jooja veel ühe väikese sinise õie.
Manni ehk Mariliin Kindsiko maalib valge portselani muinasjutuliseks ning õpetab seda kaunist ala ka huvilistele oma kunstistuudios.
Raikküla mõis
Raikküla mõisa omanik Ivo Lambing pani väravad lukku, sest haridusministeerium ainult lubas koolile uue korraliku tee ehitada, ent ei liigutanud selleks lillegi.
Mõisnikud panid värava lukku, sest riik pole jõudnud kahe aasta jooksul uut teed rajada.
Nabala kaitseala loomine päästis vee paisu tagant
Heiki Hepner on võtnud enda hooleks esindada neid metsa- omanikke, kelle maad jäävad loodava Nabala kaitseala piiridesse.
Maaomanikud saatsid keskkonnaametnikele pöördumise, milles öeldakse, et uute looduskaitsealade loomisele puudub nende meelest sageli põhjendus.
Seapidamine luubi all
31. august 2014 16:35
Seapidamine luubi all
Seakasvatus on üks kontsentreeritumaid ja reglementeeritumaid põllumajandusharusid Eestis. Eriti just nüüd vajavad sigalad erilist kontrolli.
Selleks et hoida ära sigade Aafrika katku levimist Eestisse, kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) kõiki siinseid seafarme.