Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?

 (2)
                     
Maaleht
Kas vana aja märgid ei aita enam ilma ennustada?
Allu Pärtel käib palju looduses ning leiab, et oluliste märkide silmamine on harjumuseks saanud.
Foto: Bianca Mikovitš

Loodust uurides ja loomi-linde jälgides võib isegi külmakraadidega sattuda metsas laksutava ööbiku peale.

Loodust oskab vaadelda ikka see, kes looduse keskel elanud, metsa- ja põllutööd teinud. Just sellised mehed on Mihkel Maala Viljandimaalt Saarepeedilt ja Allu Pärtel Raplamaalt Veliselt.

Mõlemad mehed ütlevad, et oluline on märke tähele panna, neid reastada ja üles kirjutada, ning mis peaasi – paljud asjad tuleb lihtsalt meeles pidada. Maala ja Pärtel kinnitavad, et nemad ei vaatle ilma, vaid loodust – loomade ja lindude käitumist, pilvede liikumist, tuule suunda, puude lehteminekut. Ja teevad seda suurest huvist ning oma lõbuks.

Avatud meeltega

Mihkel Maala juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse Aimla looduskeskust ja peab loodusteadlikkuse levitamist väga tähtsaks.

“Eks need tööülesanded panevad juba paratamatult looduses liikuma ja silmi lahti hoidma,” ütleb Maala. “Meeled on ses suhtes avatud ja hästi treenitud.” Oma eriala ehk metsandust ta mingi muu ameti vastu igatahes ei vahetaks.

“Ma ei ütleks, et loodushääled mul selle ajaga selgeks on saanud, aga mõista neid proovin ikka ja alati, et millest mingi lind laulab või mõni loom räägib.” Asjatundmatule võib Maala sõnul näida, et lind niisama ajaviiteks siristab, aga tema on tähele pannud, et loomariik oma avaldustes on üpris ratsionaalne.

Loodusemärkide pealt n-ö teadlikult ilma ennustada pole ta siiani ette võtnud, aga eks üks ja teine tähelepanek on lihtsalt pannud mehe selles suunas mõtlema. Et kui kobras kannab endale usinalt talvemoona, või et kui mõnel jahiloomal on kõvasti pekki naha all, siis on loota pikka ja külma talve.

Aga selget pilti, milline saabuv suvi võiks tulla, ta öelda ei tihka. “Minule sobib kõik, tulgu see suvi milline tahes. Minu jaoks on kõik ilmad ilusad. Oleneb ju, kust kandi pealt seda vaadata.”

Allu Pärtel on eluaeg traktoristiametit pidanud, nüüd juba ammu pensionär, tegeleb mesindusega ja natuke ka põllupidamisega. Looduses ringi liikumist peab ta aga parimaks võimaluseks oma keha ja meeli ärksana hoida. Praegu mil läheb varakult valgeks, suundub Allu juba hommikul kell viis metsa äärde kõndima. Käib ära poolteist-paar kilomeetrit ning kogu päevaks on olemine hea ja kerge.

“Looduse vaatlemine on mulle kui põlisele põllumehele harjumuseks saanud. Mis ilmaennustamisse puutub, siis olen püüdnud ennustada mõni päev ette, et kas näiteks ülehomme sajab või mitte,” selgitab Allu.

Ta lisab, et on väga edukalt talve ennustanud lindude rände põhjal. See on sageli päris täppi läinud. “Ise ka olen imestanud vahel. Aga mingit ilmatarga aurat pole ma sellega küll külge saanud.”

Suve ennustada ei riski

Suve koha pealt eelistab Allu parem vait olla. Ütleb, et sellega on väga segased lood. Pealegi mõjutavad mehe sõnul ilma nii loodusereostus kui õhusaastatus. Ja mis väikese Eesti kohta kõige huvitavam – ilm võib ühel ja samal päeval eri paikades väga erinev olla.

“Olen proovinud suve ka vana aja märkide järgi ennustada, aga midagi pole välja tulnud. Võib-olla need märgid uuel ajal ei maksagi enam midagi?” imestab Allu Pärtel.


Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mehed, mõelge rohkem tervisele!
Kord või paar nädalas ujula külastamine tuleb kasuks iga mehe tervisele.
Kui 2007 oli meie meeste keskmine eluiga 67 eluaastat, siis nüüdseks on see ületanud 70 aasta piiri.
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Unistus raudtee-Eestist: rööpad igasse tõmbekeskusse
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ehitatud raud- teedest tähtsaim on tänaseni kasutusel olev Tartu–Petseri (Koidula) lõik.
Kui kõik raudtee ehitamise plaanid oleks teoks tehtud ja kõik ehitatud raudteed alles, võiksime rongiga sõita peaaegu igasse tõmbekeskusse.
“Tuna & täna” päevakild: 18.04.2014
Tunne Euroopat. Palju teab eestlane Euroopa riike?
Head voldemaripäeva!
Traktor Massey Ferguson MF 7600 seeria
Massey Ferguson sammub esireas kütuse- ja keskkonnasäästu võimaldava SCR-tehnoloogia arendamises – heitgaasid suunduvad uuesti silindrisse, mistõttu mootori ülekuumenemise oht on väiksem.
Seeriasse MF 7600 kuulub üheksa mudelit, millest igaühele on saadaval kolm eri taseme ja käigukastiga varustust, et need võimalikult hästi vastaksid põllumehe ja kasutaja soovidele.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Uus MAK ei rakendu valudeta
17. aprill 2014 16:57
Uus MAK ei rakendu valudeta
Eesti Põllumeeste Keskliidu maakondlikud arvmusliidrid Saku mõisas koosviibimisel ja plaanide pidamisel. Paremal Juhan Särgava.
Juhan Särgava, kes mahetootjana on tõusnud ka Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks, on tuleviku suhtes … mõõdukalt optimistlik.
Miljard eurot – on seda vähe või palju?
Põllumehe liisinguintressimäärad on teiste sektorite klientide laenude intressimääradest oluliselt madalamad.
Eesti reaalne majanduskasv 2013. aastal oli, võrreldes aasta varasemaga, +0,8%, nominaalhindades 18,4 miljardit eurot.
Mis on mulla happesus? (2)
17. aprill 2014 09:00