“Jutt käib rohevindi sabasulgede mustadest otstest, mis muutuvad evolutsiooni käigus järjest tumedamaks. Oleme seda tähele pannud juba alates 2008. aastast,” täpsustas Männiste doktoritöö juhendaja Tartu Ülikooli immuunökoloogia töörühma juht Peeter Hõrak.

“Kuna meil olid laboris linnud, kes olid surnud trihhomonoosi ja linnud, kes jäid ellu, olime evolutsiooniökoloogidena huvitatud, kas toimunud loodusliku valiku puhul õnnestub meil mõõta ka mõnda sellist tunnust, mida see valik tabas,” rääkis Hõrak.

See õnnestus! Teadlased avastasid, et trihhomonoosi surnud rohevintide sabasulgede must värvus oli heledam kui ellujäänud lindudel. See lubabki oletada, et tumedamate sulgedega linnud suudavad haigustekitajate ja muu hulgas ka stressiga paremini toime tulla.

Miks heledamata sabasulgedega linnud ellu jäävad, sellest loe põhjalikumalt TÜ teadusportaalist Novaator.