Paraad tuleb iga ilmaga

 (11)
                     
Maaleht
Paraad tuleb iga ilmaga
Kord on nüüd selline, et paraad toimub ka koerailmaga. Foto: MARKO MUMM

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on kaitsejõudude paraad pakase tõttu ära jäänud vaid ühel korral, kindlasti läheb sel pühapäevalgi kõik plaanipäraselt.

Reeglina toimub paraad iga ilmaga ning kaitseväe juhataja võib karmide tingimuste puhul võtta vastu otsuse kas lühendada paraadi või muuta selle käiku.

Eesti taasiseseisvumise järel on 24. veebruaril kaitseväe paraad ära jäänud 2007. aastal. Kella 10 ajal hommikul oli tookord Tallinnas külma 16 kraadi. Kuna puhus veel ka vali tuul, keskmine kiirus 3,2 m/s, puhanguti 6,8 m/s, tekitas see 23kraadise tajutava temperatuuri ehk külmatunde.

Nii otsustatigi paraadist loobuda.

Algus lükatud keskpäevale

“Oleks paraad kella 10 asemel paar tundi hiljem alanud, saanuks see toimuda, sest ilm soojenes sedavõrd,” märgib major Madis Morel, kes pikki aastaid paraadide korraldamise juures tegev olnud. Nüüd algabki väliüritus keskpäeval.

2009. aastast ei kehti enam garnisonimäärustik, mis ütles, et paraadi ei korraldata, kui külma on tosinast kraadist rohkem, sest sõdur külma ei karda.

“Küll võib väga ekstreemsete ilmaolude puhul kaitseväe juhataja muuta selle ajalist pikkust ja käiku,“ selgitab Maalehele kaptenmajor Ingrid Mühling Kaitseväe Peastaabist.

Taasiseseisvumisaja esimene paraad peeti 1992. Seda mäletavate inimeste sõnul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, temperatuur pisut üle nulli.

“Minu teada on 24. veebruaril ära jäänud ühtekokku kolm paraadi,“ ütleb Madis Morel.

Kahe aasta eest 24. veebruaril oli ilm väga külm, mistõttu president ei tervitanud iga üksust eraldi nagu tavaks, vaid paraadväljakul kõiki üksusi korraga. Nii pidid vähem külmetama ka pealtvaatajad.

Külma ei pelga pillimehedki. Paraku kardavad külma pillid. Vaskpillid kipuvad kümne miinuskraadi juures mängimast tõrkuma, nende mehaanilised osad lähevad lihtsalt jäässe. Nii on mitut puhku 24. veebruaril tulnud marssida kas rivitrummide või helikandjale salvestatud muusika saatel.

“Sel pühapäeval ollakse igaks juhuks valmis ka selleks, et väljakule pillimeestele soojustatud telk püsti panna, kuid ilmaprognoosi järgi seda vist vaja ei lähe,” ütleb Morel.

Mõnus talveilm

Kui ilm ilus, saavad paraadi pealtvaatajad nautida ka Eesti ja liitlaste lennuvahendite ülelendu.

Lennud võivad ära jääda juhul, kui nähtavus on alla 5 km; reaktiivlennukite puhul on pilved madalamal kui 1500 jalga (ca 450 m); propellerlennukite ning kopterite puhul 1000 jalga (ca 300 m) või siis tiheda lumesaju korral.

Aasta eest jäid Tartus NATO lennukid igatahes rahval nägemata. Põhjus selles, et pilvepiir oli nii madalal ja lennukõrgus tiivulistel selline, et maapinnalt polnuks neid näha. Lihtsalt mürina pärast ei olnud mõtet neil õhku tõusta.

Kolmapäevase ilmaprognoosi kohaselt peaks seekord paraadi ajal Tallinnas olema pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Külma kolme-nelja kraadi ringis ja puhub nõrgapoolne kagutuul.



PARAADI ILM24. veebruar

Aasta    Temperatuur (°C)

    kell 11   
1992    +0,5   
1993    -0,1   
1994    -5,1   
1995    +2,0   
1996    -4,2   
1997    +4,2   
1998    -1,0   
1999    -3,9   
2000    -6,1   
2001    -12,7   
2002    +0,6   
2003    -2,7   
2004    -2,8   
2005    -7,3   
2006    -3,2   
2007    -14,2   
2008    +1,7   
2009    -5,0   
2010    -8,9   
2011    -17,2   
2012    +0,3    

Allikas: EMHI

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (1)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.