Paraad tuleb iga ilmaga

 (11)
                     
Maaleht
Paraad tuleb iga ilmaga
Kord on nüüd selline, et paraad toimub ka koerailmaga. Foto: MARKO MUMM

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on kaitsejõudude paraad pakase tõttu ära jäänud vaid ühel korral, kindlasti läheb sel pühapäevalgi kõik plaanipäraselt.

Reeglina toimub paraad iga ilmaga ning kaitseväe juhataja võib karmide tingimuste puhul võtta vastu otsuse kas lühendada paraadi või muuta selle käiku.

Eesti taasiseseisvumise järel on 24. veebruaril kaitseväe paraad ära jäänud 2007. aastal. Kella 10 ajal hommikul oli tookord Tallinnas külma 16 kraadi. Kuna puhus veel ka vali tuul, keskmine kiirus 3,2 m/s, puhanguti 6,8 m/s, tekitas see 23kraadise tajutava temperatuuri ehk külmatunde.

Nii otsustatigi paraadist loobuda.

Algus lükatud keskpäevale

“Oleks paraad kella 10 asemel paar tundi hiljem alanud, saanuks see toimuda, sest ilm soojenes sedavõrd,” märgib major Madis Morel, kes pikki aastaid paraadide korraldamise juures tegev olnud. Nüüd algabki väliüritus keskpäeval.

2009. aastast ei kehti enam garnisonimäärustik, mis ütles, et paraadi ei korraldata, kui külma on tosinast kraadist rohkem, sest sõdur külma ei karda.

“Küll võib väga ekstreemsete ilmaolude puhul kaitseväe juhataja muuta selle ajalist pikkust ja käiku,“ selgitab Maalehele kaptenmajor Ingrid Mühling Kaitseväe Peastaabist.

Taasiseseisvumisaja esimene paraad peeti 1992. Seda mäletavate inimeste sõnul oli ilm ilus ja päikesepaisteline, temperatuur pisut üle nulli.

“Minu teada on 24. veebruaril ära jäänud ühtekokku kolm paraadi,“ ütleb Madis Morel.

Kahe aasta eest 24. veebruaril oli ilm väga külm, mistõttu president ei tervitanud iga üksust eraldi nagu tavaks, vaid paraadväljakul kõiki üksusi korraga. Nii pidid vähem külmetama ka pealtvaatajad.

Külma ei pelga pillimehedki. Paraku kardavad külma pillid. Vaskpillid kipuvad kümne miinuskraadi juures mängimast tõrkuma, nende mehaanilised osad lähevad lihtsalt jäässe. Nii on mitut puhku 24. veebruaril tulnud marssida kas rivitrummide või helikandjale salvestatud muusika saatel.

“Sel pühapäeval ollakse igaks juhuks valmis ka selleks, et väljakule pillimeestele soojustatud telk püsti panna, kuid ilmaprognoosi järgi seda vist vaja ei lähe,” ütleb Morel.

Mõnus talveilm

Kui ilm ilus, saavad paraadi pealtvaatajad nautida ka Eesti ja liitlaste lennuvahendite ülelendu.

Lennud võivad ära jääda juhul, kui nähtavus on alla 5 km; reaktiivlennukite puhul on pilved madalamal kui 1500 jalga (ca 450 m); propellerlennukite ning kopterite puhul 1000 jalga (ca 300 m) või siis tiheda lumesaju korral.

Aasta eest jäid Tartus NATO lennukid igatahes rahval nägemata. Põhjus selles, et pilvepiir oli nii madalal ja lennukõrgus tiivulistel selline, et maapinnalt polnuks neid näha. Lihtsalt mürina pärast ei olnud mõtet neil õhku tõusta.

Kolmapäevase ilmaprognoosi kohaselt peaks seekord paraadi ajal Tallinnas olema pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Külma kolme-nelja kraadi ringis ja puhub nõrgapoolne kagutuul.



PARAADI ILM24. veebruar

Aasta    Temperatuur (°C)

    kell 11   
1992    +0,5   
1993    -0,1   
1994    -5,1   
1995    +2,0   
1996    -4,2   
1997    +4,2   
1998    -1,0   
1999    -3,9   
2000    -6,1   
2001    -12,7   
2002    +0,6   
2003    -2,7   
2004    -2,8   
2005    -7,3   
2006    -3,2   
2007    -14,2   
2008    +1,7   
2009    -5,0   
2010    -8,9   
2011    -17,2   
2012    +0,3    

Allikas: EMHI

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
24. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Eesti rehielamu saab 1000!
24. aprill 2014 05:15
Eesti rehielamu saab 1000!
1723. aastal ehitatud Hiiumaa Kolga talu rehielamu, mis praegu asub Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseum kavatseb tänavu tähistada rehemaja tuhandendat sünnipäeva. Ning sel eakal hoonetüübil läheb praegugi hästi!
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Sõgelane, sadajalg ja muud mutukad
Vahtlane, kes on veidi vägisi oma vahumullist välja puksitud.
Lugu elukatest, kes inimese mugavusmullist tavaliselt välja jäävad