Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid

 (3)
                     
Maaleht
Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid
Foto: Andres Putting

Maapinna katmine läbilaskmatu materjaliga on üks mulla degradeerumise peamisi põhjuseid Euroopa Liidus. See mõjutab viljakat põllumulda, ohustab elurikkust, suurendab uputuste või veepuuduse ohtu ning aitab kaasa ülemaailmsele soojenemisele.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uued suunised, mis käsitlevad mulla katmise piiramise, selle mõju leevendamise ja heastamise parimaid tavasid. Dokumenti on koondatud näiteid poliitikasuundadest, õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest ja paljudest muudest parimatest tavadest, mida on rakendatud kogu ELis. Suunistes soovitatakse mulla kaitseks arukamat ruumilist planeerimist ja läbilaskvamate materjalide kasutamist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Mullaressursside hävimine linnastumise ja maastike ümbermuutmise tõttu on Euroopa üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Hädavajalik on hakata seda väärtusliku loodusvara targemini kasutama, sest tulevastele põlvkondadele tuleb tagada need elutähtsad teenused, mida pakub muld. Me lihtsalt ei või oma jätkusuutlikku tulevikku sillutise alla sulgeda.”

Euroopa on maailma kõige linnastunum manner. Inimeste käsutusse lisandub igal aastal 1000 km² maad (Berliini linnast suurem maatükk), millest enamik kaetakse lõpuks läbilaskmatu materjaliga. Kui see suundumus sama kiirusega jätkub, on 100 aasta jooksul linnaks muudetud ala, mis on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Mullateke on väga aeglane protsess (sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid), seetõttu põhjustab mulla katmine mullale suurt kahju, mis võib olla jäädav. Sellepärast tuleb majanduskasvu soodustava taristute arendamise kõrval pöörata tähelepanu tõhusamale ja vastutustundlikumale maa majandamisele.

Mulla katmist saab piirata aruka ruumilise planeerimisega ja valglinnastumist piirates. Selle asemel tuleb kasutada linnastunud alades peituvat arengupotentsiaali, näiteks võttes uuesti kasutusele mahajäetud tööstusalasid (jäätmaad). Mõju leevendavateks meetmeteks on läbilaskvate materjalide kasutamine tsemendi või asfaldi asemel, rohetaristute toetamine ning looduslike veekogumissüsteemide laiem kasutuselevõtt. Kui kohapealsed leevendusmeetmed ei ole piisavad, võib kaaluda heastamismeetmeid, mis parandavad mulla funktsioonide täitmist mujal.

Komisjoni suunistes rõhutatakse, kui tähtis on läheneda ruumilisele planeerimisele terviklikult. Tõhusaks on osutunud ka lähenemine konkreetse piirkonna huvidest lähtuvalt ja kasutamata ressursside äratamine kohalikul tasandil.

Praegu vaadatakse hoolikalt läbi taristute arendamise rahastamispoliitika, et vähendada selliseid toetusi, mis võivad ajendada jätkusuutmatut maa hõivamist ja mulla katmist. Pikaajalist planeerimist toetab ka hoonetelt ja äripindadelt saadavate maksude osakaalu vähendamine linnade eelarvetes.

Suuniseid esitletakse ja arutatakse mulla parandamist ja mulla katmist käsitleval konverentsil, mille komisjon 10. ja 11. mail 2012 Brüsselis korraldab.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Küsitlus: Kas eelistate eestimaist toitu?
Irje Karjus
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (1)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.