Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid

 (3)
                     
Maaleht
Sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid
Foto: Andres Putting

Maapinna katmine läbilaskmatu materjaliga on üks mulla degradeerumise peamisi põhjuseid Euroopa Liidus. See mõjutab viljakat põllumulda, ohustab elurikkust, suurendab uputuste või veepuuduse ohtu ning aitab kaasa ülemaailmsele soojenemisele.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon uued suunised, mis käsitlevad mulla katmise piiramise, selle mõju leevendamise ja heastamise parimaid tavasid. Dokumenti on koondatud näiteid poliitikasuundadest, õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest ja paljudest muudest parimatest tavadest, mida on rakendatud kogu ELis. Suunistes soovitatakse mulla kaitseks arukamat ruumilist planeerimist ja läbilaskvamate materjalide kasutamist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Mullaressursside hävimine linnastumise ja maastike ümbermuutmise tõttu on Euroopa üks suurimaid keskkonnaprobleeme. Hädavajalik on hakata seda väärtusliku loodusvara targemini kasutama, sest tulevastele põlvkondadele tuleb tagada need elutähtsad teenused, mida pakub muld. Me lihtsalt ei või oma jätkusuutlikku tulevikku sillutise alla sulgeda.”

Euroopa on maailma kõige linnastunum manner. Inimeste käsutusse lisandub igal aastal 1000 km² maad (Berliini linnast suurem maatükk), millest enamik kaetakse lõpuks läbilaskmatu materjaliga. Kui see suundumus sama kiirusega jätkub, on 100 aasta jooksul linnaks muudetud ala, mis on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku.

Mullateke on väga aeglane protsess (sentimeetripaksuse mullakihi tekkeks kulub sajandeid), seetõttu põhjustab mulla katmine mullale suurt kahju, mis võib olla jäädav. Sellepärast tuleb majanduskasvu soodustava taristute arendamise kõrval pöörata tähelepanu tõhusamale ja vastutustundlikumale maa majandamisele.

Mulla katmist saab piirata aruka ruumilise planeerimisega ja valglinnastumist piirates. Selle asemel tuleb kasutada linnastunud alades peituvat arengupotentsiaali, näiteks võttes uuesti kasutusele mahajäetud tööstusalasid (jäätmaad). Mõju leevendavateks meetmeteks on läbilaskvate materjalide kasutamine tsemendi või asfaldi asemel, rohetaristute toetamine ning looduslike veekogumissüsteemide laiem kasutuselevõtt. Kui kohapealsed leevendusmeetmed ei ole piisavad, võib kaaluda heastamismeetmeid, mis parandavad mulla funktsioonide täitmist mujal.

Komisjoni suunistes rõhutatakse, kui tähtis on läheneda ruumilisele planeerimisele terviklikult. Tõhusaks on osutunud ka lähenemine konkreetse piirkonna huvidest lähtuvalt ja kasutamata ressursside äratamine kohalikul tasandil.

Praegu vaadatakse hoolikalt läbi taristute arendamise rahastamispoliitika, et vähendada selliseid toetusi, mis võivad ajendada jätkusuutmatut maa hõivamist ja mulla katmist. Pikaajalist planeerimist toetab ka hoonetelt ja äripindadelt saadavate maksude osakaalu vähendamine linnade eelarvetes.

Suuniseid esitletakse ja arutatakse mulla parandamist ja mulla katmist käsitleval konverentsil, mille komisjon 10. ja 11. mail 2012 Brüsselis korraldab.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Küsitlus: Kas olete juba jõudnud tänavu seenel käia?
Mari-Liis Veskus
Kasutamata kaevandus maksu alla! (2)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.
Naine võitleb üksi suurfarmi vastu
Tegija jõuab palju: ülemsootska, Seto Laste Kooli eestvedaja ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots võitleb Lääne-Virumaal Kõldu külas õiguse ja õigluse eest.
Kohtusse pöördunud Annela Laaneots ei ole nõus, et vald muutis üldplaneeringut, millega anti roheline tuli suurfarmi laiendamisele külas, kus ta lapsepõlve suved veetis.
Arste on vaja, mitte betooni! (5)
18. september 2014 07:00
Arste on vaja, mitte betooni!
Tamsalu vallavanemale Toomas Uudebergile jäid pärast hiljuti nurja läinud perearstiotsingut tühjad pihud.
Kuigi Eesti riik hakkab Brüsseli miljonite eest kohe-kohe uljalt tervisekeskuste tarvis uusi betoonkarpe valama, ei suuda ta praegustesse perearste leida.
Osale Kanal 2 uues saates
18. september 2014 05:15
erinevad asjad
Pilt on illustreeriv
Raamatud
18. september 2014 05:15
Raamatud
Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused.
Juristi nõu
18. september 2014 05:15
Juristi nõu
IVO MAHHOV
Rakvere saunas sünnivad maailmakunsti šedöövrid
Ivo Ridalaan oma taiestega: Vincent van Goghi “Päevalilled”, fragment Sandro Botticelli hiigelmaalist “Kevad”, Emilie Vernoni “Daami portree”. Kunstniku käte all on Jan Vermeer van Delfti “Piimakallaja”, vasakul ja paremal seintel aga lisaks veel valik XVII sajandi Hollandi natüürmorte.
Soovite Konrad Mägi? Gustav Klimti? Vincent van Goghi? Pole probleemi – agronoomist mesinik Ivo Ridalaan maalib valmis.
Saja aastaga Tallinna üks uus teatrimaja. Valmis!
Vaba Lava teatrimaja suur saal võimaldab 33meetrist lavasügavust. Kes lavastajatest on esimene selle võimaluse kasutaja? Publikul on, mida oodata ja vaadata.
Eelmine teatrimaja avati Tallinnas 101 aastat tagasi ja sai nimeks Estonia. Homme, 19. septembril avatakse järgmine, Telliskivi loomelinnakus, ja see kannab nime Vaba Lava.