MAALEHE ARHIIVIST | 14 aastat jaanuaritormist – kes nägid, need ei unusta!

 (9)
f1100030.jpg
Tormikahjustused Pärnus 2005. aasta jaanuaris.Foto: Ülle Tamm

275 cm üle keskmise tõusnud merevesi muutis 2005. aasta jaanuari algul Lääne-Eesti näo tundmatuseni. Tuule ja suurvee kahjude parandamine võttis aastaid, et õppetund meelest ei läheks, taasavaldame neli aastat tagasi, tormi 10. aastapäeval Maalehes ilmunud loo.

Merevesi hakkas tõusma laupäeva ööl vastu 9. jaanuari. Tugeva tuule eest oli inimesi hoiatatud, manitsetud koju jääma. Aga et vesi võib kodust välja ajada, seda ei arvatud.

Lisaks juhtus kõik väga kiiresti.

“Naabrimemm tõusis hommikul voodist ja pani jalad solpsti vette! Ilma paadita teda majast ära tuua ei saanudki, istus pliidil ja ootas, kuni abi tuli.”

Urmas Aava, kes nii kõneles, oli kümne aasta eest Häädemeeste vallavanem. Tema enda majapidamine asus ja asub merest 900 meetrit eemal, samas oli ka laut lammastega.

Pühapäeva varahommikuks oli laudas vesi tõusnud meetri. Uppus sadakond lammast, keda veevoogudest päästa ei suudetud.

“Muidugi me jälgisime ilma,” räägib Aava. “Algul tõusis tuul nii, et tahtis laudauksed ära viia, siis hakkas meri mühinal õue voolama.” Liikuda sai ainult paadiga, neljarattaline tehnika solises vees. Sellist ujutuse tulekut ei mäletatud.

Tagantjärele on Aava juhtunut peas läbi mänginud ja püüdnud mõelda, kuidas oleks saanud loomi päästa või mismoodi seda teha, kui olukord peaks korduma. “Ainuke võimalus on loomad veokitega ära viia või Via Balticale ajada, mis on siinkandis enne raba ainus kõrgem koht,” sõnab ta.

Seotud lood:

Kui aasta pärast jaanuaritormi tuul jällegi vett tõstis ja taas mõne talu õuele vee tõi, lõid mõnedki käega ja müüsid majad maha. Mere vastu ei saa.

Lained käisid üle akna

Varbla puhkekülas ujutasid veevood kümme aastat tagasi üle telkimisplatsi ja viisid ulpima vastvalminud vesitualeti. “Võib öelda, et hullemast pääsesime,” nendib puhkeküla juhataja Marika Sabiin. “Ainult et koristada saime mereranda toodud prahti veel kaua.”

Kehvemini läks ühel suvilal, mis oli eriti madalas kohas. Seal oli merd tuppa voolanud poolteist meetrit.

Ka näitleja Andrus Vaariku suvekodu akende all Hanila vallas Pivarootsis möllas meri: laine käis akna ülemise ääreni!

Tormis kannatas üldse 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. Kokku ulatusid otsesed kahjud valitsuse hinnangul 749 miljoni kroonini, avaliku sektori kahju on hinnatud 307,4 miljonile kroonile.

Praamid ei sõitnud, elekter kadus ja mobiililevi samuti.

Halba olukorda jäi seltskond jahimehi, kes olid läinud Osmussaarele rebaseid küttima. Kui tuul tõusma hakkas, ei tundunud asi veel väga halb. Mehed jälgisid küll hoolikalt ilmateadet, kuid oli lootus, et tuul annab järele.

“Oleksime saanud õhtul ära minna, aga jätsime selle järgmiseks hommikuks,” meenutab ühena seltskonnas olnud Tamur Tamm.

Alarmid hüüdsid tühja

Laupäeval oli aga torm juba täies hoos, ning selge, et saarelt minema ei saa.

Järgmine päev oli veel hullem. Toiduvarud hakkasid lõppema ning meestele tulid kodust hädakõned.

“Mul oli Otepää lähedal 150pealine lüpsikari, elekter ära, loomad jootmata ja lüpsmata,” sõnab Tamm. “Pärnu meestele aga helistati, et neil on kodudes vesi sees!”

Dirhami sadamas, kuhu mehed olid autod jätnud, tõusis vesi 134 cm. Lained tõid kaile tonnide kaupa liiva, autod uputati üle. “Minu maastur oli õnnekombel ühe kõrgema kruusanuki otsa pargitud, ainult nina oli vetikaid täis, aga osal autodel oli meri salongis sees,” sõnab Tamm.
Akud olid aga tühjad, sest alarmid olid selle kõikumise ja tuulega tööle hakanud.

Osmussaarest endast käis raju samuti karmilt üle ning rebis tükke pankrannikust. “Koht pankrannikul, kust eelmisel päeval üle läksime ja merd vaatasime, oli järgmiseks päevaks kadunud. Selliseid laineid ei ole mina merel elu sees näinud,” kirjeldab Tamm.

Minema õnnestus meestel saarelt saada päästjate helikopteriga.

Samal moel lahkus Manija saarelt ka Ülle Tamm. Temaga koos asusid kopterisse veel üks kohalik kalur ning noored, kellel oli vaja tööle minna. Õhku tõusvalt kopterilt tegi Tamm erakordse foto, kus saarest on näha vaid kõrgemad kribalad tumeda vee vahel.

“Üks maja jäi vette, rohkem uputas kõrvalhoonetes,” räägib ta. “Paate aga uppus küll, meie oma lappajagi teiste hulgas.”

Loe veel

Kuigi elanikele pakuti võimalust evakueeruda, eelistasid nad koju jääda. Ka Ülle Tamm ei oleks saarelt lahkunud, kui poleks olnud vaja mandrile tööle jõuda.

Ajakirjanik ennustas tormi

Hiljem räägiti palju sellest, miks Eesti ilmateenistus tõusva vee kohta hoiatust ei andnud. Ainsana juhtis sellele tähelepanu ajakirjanik Küllike Rooväli, kes Postimehes ilmunud uudises andis teada, et Taani ilmateenistus prognoosib tormi ning suurt veetaseme tõusu. Uudis ilmus laupäeval ja torm algaski samal ööl.

Mereteadlaste Tarmo Soomere ja Tarmo Kõutsiga vestelnud Rooväli oli veetaseme tõusus nii kindel, et laenutas endale täiskuiva päästeülikonna.

Esmalt pildistas ta, kuidas meri tuli Pirital teele, ja siis sõitis Pärnusse, parkis auto kõrgemale kohale ja sumas vette, mis ulatus tänavatel rinnuni.

“Tagantjärele tarkus on see, et oleks pidanud ka väikese kummipaadi hankima. Hiljem ostsin kaamerale veekindla katte ja olen nüüd kõigeks valmis,” sõnab Rooväli.

Võimalikku veetaseme tõusu võetakse sellest tormist peale Eestis hulga tõsisemalt.

“Ohutunne on palju suurem,” sõnab Häädemeestel endiselt lambaid kasvatav Urmas Aava. Ta on küll mõelnud, et igaks juhuks peaks võtma suuremat kasvu veised − neil jääks ujutusega vähemalt pea vee peale.

“Kui vaadata omavalitsuste võimekust võimalikule katastroofile reageerimisel, siis on selge, et eeskätt tuleb loota endale,” on Aava veel selgeks saanud.

SSAJANDI TORM EESTIS
  • Möllas Läänemerel 7.–9. jaanuarini 2005.
  • Kesk-Euroopas nimetati tormi Erwiniks, Skandinaavias Gudruniks.
  • Eestis sai kõige enam kannatada Pärnumaa.
  • 9. jaanuaril kell 6.50 tõusis merevee tase Pärnus rekordkõrgele, 275 cm üle Kroonlinna nulli. Mõõtmisajaloo kõrgeim veetase mõõdeti ka Tallinna lahes – 1,52 meetrit, ja Muuga lahes – 1,57.
  • Kihnu saarel küündisid tuuleiilid 9. jaanuari varahommikul 38 m/s.
  • Tormituuled laastasid ka sisemaal, Viljandis küündis tuule tugevus iiliti 29 m/s.
  • Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ning rannikul, sealhulgas Pärnus ja Haapsalus.
  • Lendasid katused ja murdusid puud, tuhanded kodud jäid elektrita ja telefoniühenduseta.
  • Viljandimaal kulus ligemale kuu, enne kui kogu maakond elektri tagasi sai.
  • Haiglasse viidi enam kui 10 alajahtunud inimest, üks uppus.
  • Päästeti ja evakueeriti ca 500 inimest, enamik neist Pärnus.
  • Ainuüksi Pärnus tungis vesi enam kui 700 majja, üle ujutatud oli ca 8 km² suurune ala.
  • Tormi kogukahju suuruseks hinnati 750 miljonit krooni.
  • Kindlustusseltsid maksid hüvitisi 190 miljoni krooni.
  • Üle poole kodukindlustuse väljamaksetest tehti Pärnumaal.
  • Ajal mil meri tungis läänes peale, sadas üle Eesti kõvasti, ainuüksi Tartus tuli taevast alla 24 mm vihmavett.

  • Allikas: Maaleht

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare