Ääremaastumist saab peatada
Võrumaalt vaadates võib tunduda, et Tallinn kasutab registreeritud elanike saamiseks konkurentsieelist ära kasutades alatuid võtteid.
Pealinna rahakotti ja kohustusi kõrvutades on aga selge, et Tallinn peab oma elanike maksuraha kasutama ka üleriigilise tähtsusega objektide ülalpidamiseks.
Nagu Tallinna loomaaed või lauluväljak, mis on mõeldud kogu Eestile ja mille ülalpidamine on väga kulukas ning vajab toetust.
Suur osa Euroopa tõukefondide rahast on Tallinnast mööda läinud, sest Toompea ja all-linna kiuslik vastasseis ei ole lasknud asjalikel projektidel rahastamisotsusteni jõuda.
Juba aastaid on räägitud pealinna seadusest, kuid valitsus on Tallinnale eristaatuse, täiendavate kohustuste ja ka täiendava raha andmist Savisaare hirmus vältinud.
Paraku on omavalitsuste nn võrdne kohtlemine väiksemad omavalitsused ära kurnanud ja ääremaastumisele hoogu juurde andnud.
Kohalikud hirmud
Kui samuti hõreda asustusega Põhjamaad on suutnud oma elanikele pakkuda heal tasemel haridust, tööhõivet ja sotsiaalteenuseid elukohast sõltumata, siis suudame seda ka väikeses Eestis.
Lahendused ei ole ju hirmus keerulised, kuid vajavad poliitilist tahet, mida seni ei ole olnud. Näiteks peab riik tasandusfondi kaudu ebavõrdsust vähendama ja haldusreformi osas kiired otsused tegema.
Paari tuhande elanikuga vallad ei suudagi ennast ise ära majandada. Tegelikult pidurdab haldusreformi vastuseis võimu tasandil.
Kohalikud poliitikud ja ametnikud kardavad tööst ilma jääda ning valitsuserakonnad ei taha riskeerida võimalusega, et omavalitsuste liitudes kaotavad nad kohalikul tasandil võimu.
Lähiaastail on vaja otsustada, milliseid ülesandeid tuleb väikestelt omavalitsustelt maakonna tasemele tõsta ja milliste otsuste tegemine kohapeale viia.
Kui Jõelähtme valla elanikud ei soovi kaevandust, siis praegu võib valitsus kohalikest elanikest rahulikult mööda minna ja ikkagi loa anda.
Ääremaastumist õhutab veelgi nn hiiliv haldusreform, mille käigus riigiasutused vaikselt oma teenuseid keskustesse tõmbavad.
Vähemalt sama oluline kui Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamine ja Saaremaa sild on kõiki Eesti asustatud punkte läbiv ühistransport ning esmatarbekaupade, apteegi ja perearsti kättesaadavus.
Tõsise debati ootel
Eesti viimaste aastate majandus- ja maksupoliitika ei ole olnud jätkusuutlik. Ühiskonnas on vaja debatti teemal, milline peab olema maksusüsteem, millised kohustused on riigil oma kodanike ees ja milliseid regionaalseid küsimusi peab riik lahendama.
Lahendus ei ole primitiivne ühetaoline tulumaks ega ka lihtne astmeline tulumaks, vaid maksusüsteemi ülevaatamine ja riigi kohustuste läbiarutamine.
Eesti riik ongi selleks, et tagada kõigile inimväärne elu. Viimase aja positiivne ilming on riigi ja omavalitsuste koostöö euro kasutuselevõtu ettevalmistusel.
Ehk oleme oma arengutasemelt juba nii kaugele jõudnud, et poliitilise punktivõidu tagaajamise asemel on tekkinud valmidus arengu nimel seada erakondadeüleseid, valimistsüklist pikemaid eesmärke ja sõlmida koalitsioonileppest üldisemaid kokkuleppeid.
