Aasta põllumehe aasta
Oma põllupidamise 22 aasta jooksul olen vabatahtlikult olnud liige mitmes ühistus. Oluline on seejuures olnud leida tootmiseks vajalikke soodsamaid sisendkaupu ning ühistu liikmete vilja- ja rapsisaak suurematesse partiidesse koondada, et see ühiselt kasumlikult müüa.
“Müües kaotame, ostes kaotame. Peab imestama põllumehe varasalve, mis nagu nõiakott kunagi ei tühjene, kuigi sealt välja pumbatakse kahest otsast korraga,” kirjutas Valjalast pärit kooliõpetaja ja ühistegelane Karl Kider “Vestlustes ühistegevusest” juba 1934. aastal.
Millised ühistegevuse etapid on olnud praegusel Eesti teraviljakasvatajal? Tooksin välja minu meelest kõige tähtsamad.
Õppetunnid ühistegevusele
Kõigepealt – erastamise aeg. Ühistu Tartu Viljasalv (1996–2006) tegevus lõpetati üldkoosoleku otsusega.
Erastamiskonkursi võitmise ja laenukohustuste võtmisega täitus hetkeks teraviljakasvataja unistus. Ühistul olid oma jahuveskid, viljahoidlad ja siseturg. Kuid rahvusvaheline äritegevus koos odava Saksa jahuga oli õppetund ühistegevusele. Kokkuvõtteks põllumehele hea investeerimise projekt, osamaks tagasi saadud suure kasuga.
Teiseks – Rootsi aeg. Eesti Maameeste Tulundusühistu (1997–1999), Võru Maakohtu otsusega kuulutati välja pankrot.
Maamehe Teataja kirjutas 5. märtsil 1999 selle kohta nii: “EMTÜ jaoks on kätte jõudnud väga rasked ajad.
Kemira Agro Eesti AS algatas meie ühistu vastu pankrotimenetluse. Põhjus – meie ettevõtte poolt Kemirale tasumata võlad.
Oli nii objektiivseid kui subjektiivseid põhjusi: 1. Kokkuostuhindade langusest tekkinud klientide makseraskused. 2. Üldine turu langustendents, mida süvendasid ilmastikukahjud.”
Miinuseks oli, et talunikest juhatuse liikmetel puudusid teadmised ja juhatusetöö kogemus. Plussina võib välja tuua Rootsist pärit kasutatud ja uue tehnika müügi.
Pehme raha aeg. Tulundusühistu Eesti Teravili (2000–2010), tegevus lõpetatud, osamaks osaliselt tagasi makstud.
Algas ühistegevuse toetusprojekti ettevalmistamine. Ühistu jätkas majandustegevust, lähtudes eesmärgist säilitada omakapital nimiväärtuses ja mitte võtta liigseid riske äritegevuses.
Teraviljakäitlemise realiseerimisest oodatud müügitulu oli madal seoses konkurentsi tihenemisega turul. Ühistu liikmed olid ühistu jaoks kõige suuremad vaenlased, vedades oma ebalojaalsusega ühistut alt, nii et tegevus tuli lõpetada.
Rapsi laevatamise aeg. Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu (KEÕÜ) mittetulundusühing (1997). Ühistu tegutseb endiselt.
Eesmärkide saavutamine toimub liikmete ühistegevuse kaudu. Väga tugeva juhtimisega vabatahtlik ühendus. Asjaajamise täpsus ja väga hea rapsi kvaliteet tagas usalduse Soome õlitööstuses mitmeks aastaks. Ühistu liikmed on astunud tulundusühistu Kevili liikmeks, kus arendatakse KEÕÜ tehtut.
Väärtusahela aeg. Kevili põllumajandusühistu (2005) – tulundusühistu. Eesmärk – põllukultuuride kasvatamise, töötlemise ja turustamise edendamine.
2005. aastal oli ühistul 85 liiget ja müügitulu teeniti 43 mln krooni. 2010. aaastal oli 136 liiget, müügitulu 207 mln krooni.
Kevili missioon on läbi ühistegevuse oma liikmetele konkurentsieelise loomine. Kevili müüb otse lõppturgudele, seetõttu jaguneb tavaliselt vahendajatele minev summa liikmete vahel. Seljad koos, oleme saanud paremaid pakkumisi nii sisendite ostmisel kui ka vilja müügil.
Müün oma rapsi kõik Kevili kaudu. Teraviljaseemne müüme teiste kanalite kaudu, kuid ülejäänud vili läheb Kevilisse. Ka sisenditest ostan 99 protsenti Kevili kaudu.
Põllumees saab Kevilisse müües saagi eest enam-vähem sama palju kätte kui teiste vahendajate käest, kuid vahendustasu jääb ühistule ja Eestisse. Kevilil on plaanis ehitada elevaator, et saaks teravilja väärindada.
Farm In ühendab Eesti põllumehi
Eelmisel aastal müüsime Kevili kaudu vilja hea hinnaga Eestist välja. Samas tekkis siinsetel loomakasvatajatel talvel söödapuudus ja vilja tuli Eestisse sisse tooma hakata. Et seda probleemi lahendada, loodi äsja viiest suuremast põllumeeste ühistust – Kevili, EPIKO, E-Piim, Saaremaa Lihatööstus ja Eesti Lihaveisekasvatajate Selts – ühistu Farm In, mis ühendab pea pooli Eesti põllumehi.
Farm In saab olema väikese töötajate arvuga, madalate ülalpidamiskulude ja marginaaliga (0,1–0,5%) ühistu. Tegutsemise eesmärk on ühiste suuremahuliste hulgiostude korraldamine ning ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Arveldamine toimub Farm Ini kaudu, kuid ühistute vahel, mis tagab koostööpartnerite maksed.
Tänavu on juba toimunud kütuse, kilede ja väetiste hulgiost. Järgmisel aastal lisanduvad söödad (sh rapsikook), seemned, kütteõli ja konservandid.
Alates 1996. aastast on läbi pankrottide proovitud ühistegevust, nüüdseks on kogemused olemas. Ilma rahata ei tee midagi – peab olema korralikult tasustatud tegevjuht. Põllumehed, kes koostööd tahavad teha, on välja selekteerunud ja nendega saame edasi minna.
Aasta põllumehe tiitlit saades ei osanud ma arvata, kui palju see mu elus muudab.
Koos konkursivõiduga tuli Swedbankilt 30 000kroonine koolitustšekk, mille eest olen väga tänulik. Selle rahaga tegime oma töömeestele Self II abil kahepäevase meeskonnakoolituse. Võib-olla tänu sellele lõpetasime kõik põllutööd õigel ajal. Ilm oli ka õnneks hea. Igal juhul laabusid kõik tööd väga hästi ja sellega võitsime rohkem, kui oli koolituse maksumus. Mehed said aru, et kvaliteet on tähtis ja et see mõjub ka nende palgale.
Mulle tundus, et tänavu 20. augustil sai meil masuaeg läbi – nii vara pole me kunagi teraviljakoristust lõpetanud. Viimastel aastatel ostsime traktoritele diislikütust ikka võla peale, sel aastal sai see otse välja ostetud.
Tiitliga kaasnesid kohustused
Aga aasta põllumehe tiitliga kaasnesid ka kohustused:
- tõusis ühiskondlik koormus – aasta põllumees on PRIA nõukoja ja PMANi liige;
- tänavuse “Aasta põllumehe” konkursi žürii liikmena oli võimalus kõik nominendid üle vaadata;
- ettekandeid konverentsidel ei jõua kokku lugedagi;
- tuli olla valmis jagama igal ajal ja igast asendist ajakirjanikele kommentaare;
- Tallinnas olen aasta jooksul käinud nii palju, et see linn hakkab selgeks saama.
Tiitliga tulid ka võimalused, eelkõige võimalus viia oma arvamus nende inimesteni, kelleni muidu ei oleks pruukinud jõuda. Näiteks kevadel Maalehes ilmunud arvamusloo peale kutsus Eesti Maaülikooli rektor mu vaibale ja rääkisime asjad selgeks. President Toomas Hendrik Ilves kutsus 24. veebruaril vastuvõtule ja tuli suvel mulle külla ning rukkipõldu vaatama. Maalehelt sain oma uuele autole aasta põllumehe kleebised ja nüüd tulevad võõrad inimesed juttu rääkima.
Oma töö pole õnneks selle kõige kõrval soiku jäänud. Saime Saksa kvaliteedimärgi BQM, tänu millele võime nisu müües kõrgemat hinda küsida. Olustvere põllumajanduskoolist oli meil talus pool aastat praktikant, kes sai kenasti hakkama. Poeg Tõnis lõpetas gümnaasiumi ja astus EMÜsse, seega on lootus, et ta hakkab tulevikus põllumeheks.
Tänavusest jääb meelde ka see, et paar nädalat tagasi, 12. ok-
toobril toimunud põllumeeste demonstratsioonil olid esimest korda kõrvuti nii Eestimaa Talupidajate Keskliit kui ka Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist asja pole varem olnud.
Ajaleht avaldab ettekande, mille Madis Ajaots tegi “Aasta põllumehe” konverentsil 25. oktoobril.
