Abi kuldsetest sõnadest
See igale lapsele võrdselt tuhandet krooni soovinud võrratu naine oli Aino Järvesoo, kelle surmast on möödunud enam kui seitse aastat.
Kümme aastat tagasi levitas Aino Järvesoo kõigis Eesti linnades oma pöördumist, millega otsis tuge ideele suurendada lastetoetusi.
Tasuta toidu kaitsel
Ta kirjutas pöördumises, et ei taha ega suuda leppida sellega, et pooltel Eesti lastel on väga raske, sest peres napib raha või ei ole seda üldse.
Ning ta kirjutas ka seda, et prioriteedid on meie riigis segamini läinud ning ei tehta vahet, mis on tähtis ja mis ei ole.
Need laused läksid mulle südamesse ja jäid meelde. Kui poleks meelde jäänud, siis arvaksin, et need sõnad on kirjutatud just nüüd. Sest praegu on nad veel ajakohasemad kui kümme aastat tagasi nende kirjutamise aegu.
Aino Järvesoo soovis, et kõigile Eesti lastele oleks tagatud parem noorus. Et tema poolt eesmärgiks seatud lastest hoolimine päris meelest ei läheks, lõime möödunud aastal koos Siiri Oviiri ja Inga Raitariga Aino Järvesoo mälestusfondi.
Raha sellel fondil ei ole, sest Järvesoo kulutas pea kogu oma pärandi kehavälisele viljastamisele – nii sündis siia ilma 156 last.
Meie fondi missioon on suurendada sündivust kõigi ühiskondlike vahenditega ning toetada laste kasvamist haritud ja eetilisteks inimesteks.
Samuti püüab fond hoida ülal ühiskonna meelsust, et ka rasketel aegadel ei langeks laste tulevik eelarvekoostajate esimeseks ohvriks. Just praegustel keerulistel aegadel kipuvad ohtu sattuma mitmed püsiväärtused – Eestis on nendeks tugev pere, haritud noored ja lastesõbralikkus.
Lapsed kasvavad kiiresti, vajavad uusi riided ja jalanõusid. Lisaks esmavajalikele koolitarvetele tahaks iga vanem võimaldada oma lapsele ka spordiringis või muusikatundides osalemist. Rääkimata sellest, et lapsed oleksid parimate õpetajate hoole all, kenas turvalises koolimajas, mis asub kodu lähedal.
On väga tähtis, et lapsed saaksid sooja koolilõuna – ükski laps ei pea sellest loobuma põhjusel, et tema vanematel pole raha. Kuna mälestusfond sai loodud kõige karmimate eelarvekärbete ajal, pidimegi kohe tasuta koolitoitu kaitsma asuma.
Emadena leiame, et Eesti ühiskonnas peaks kehtima konsensus selles osas, et koolis käivatele lastele tuleb pakkuda tervislikku koolilõunat, nende haridus peab olema tasuta ning ükski laps ei tohi jääda koolist kõrvale vaid pere raske rahalise olukorra tõttu.
Aga ometi leidub poliitikuid, kes ütlevad, et kõigil lastel polegi tasuta koolitoitu vaja. Aino Järvesoo mälestusfond küsitles põhikooli õpilasi, et saada teada saada nende arvamust. Enamik neist leidis, et koolitoit peaks olema tasuta. Veel saime teada, et koolilaste vaieldamatud lemmikud koolisööklas on makaronitoidud ning mannavaht.
Inimene on kõige tähtsam
Järgmiseks eesmärgiks peamegi koolilastele tervisliku toitumise tutvustamist. Nooruses omandatud korralikud toitumisharjumused aitavad inimesel ka täiskasvanueas tervem olla, niisamuti kui lapsena kogutud ülekaal põhjustab tervisemuresid kogu ülejäänud elu.
Majandusteadlased ja poliitikud otsivad praegu mooduseid, kuidas Eesti majanduskriisist välja tuua.
Palju räägitakse rahast, eelarvest ja eurost, ning lihtsatele inimestele, kelle hulka ka mina kuulun, jääb sageli mulje, et inimest arvude taga enam ei nähta.
Ehk aitaks meid raskest olukorrast välja just inimeste peale mõtlemine, Eesti noortesse investeerimine. Ehk aitaks meid Aino Järvesoo manitsuste meeldetuletamine ning nendest lähtumine.
