Eesti üks praeguseid põhiprobleeme on see, et me ei suuda kokku leppida, kuidas ise tark olla ilma kedagi teist lolliks pidamata. Nõu pole ka küsida, sest kes on see n-ö pealik, kes meie oleku ja sihid ja soovid määratleks nii, et oleksime valmis vähemalt kaasagi arutlema?