Aktiivsed loodavad iseendale
Mõttekodades osalejad pidid määratlema, keda nad näevad ühe või teise probleemi lahendajatena. Siin oleks võinud ootuspäraselt eeldada turmtuld riigi suunas, kellelt saab nõuda, et ta peaks igas valdkonnas midagi paremini tegema. Aga võta näpust.
Võimalike probleemide peamiste lahendajatena märkisid mõttetalgutel osalejad hoopiski iseennast või teisi eraisikuid (mõlemaid umbes 60% juhtudest). Järgnesid kohalikud omavalitsused (umbes 40%) ja alles 22% juhtudel nähti lahendajana riigiasutusi.
Siinkohal tõi Praxis välja, et virtuaalsete mõttekodade puhul oli riigiasutustele pandud lootuste osakaal siiski märkimisväärselt suurem kui teistes mõttekodades.
Kirjutamata kaebekirjad
Mida see tulemus võiks näidata? Minu meelest seda, et kui tegusad inimesed kuskil külas kokku saavad ja arutavad, mida ümbritsevas elus muuta, siis esimese asjana ei hakata sugugi valitsusele kaebe- ega palvekirju irjutama.
Võib-olla on sellises hoiakus ka teatud annus lootusetust, et nagunii sealt ülevalt kuigi palju häid lahendusi pole oodata. Aga rohkem on vast siiski inimeste ja kogukondade enda jõu tunnetust.
Ju on asjalikel inimestel pisut imelik kokku saades kõva häälega kukkuda kohe ministrit või Riigikogu appi nõudma, kui kohapeal saab üht-teist ise enne ära teha. Ent kohe, kui arutelu muutub virtuaalseks, on palju lihtsam ja isegi loomulikum lootusi ja kohustusi abstraktselt riigi peale laduma hakata.
Siinkohal meenub, et tunnustatud poliitikateadlane Rein Taagepera on korduvalt vastanud küsimusele Eesti poliitikaelu muutmise võimalikkusest – ainus inimene, keda sa tõeliselt muuta saad, vaatab igal hommikul peeglist vastu.
Kõige sagedamini nägid mõttetalgutel osalejad püstitatud probleemide lahendusteena hoiakute või käitumise muutust.
Päris tihti peeti vajalikuks ka uute toodete või teenuste loomist, füüsilise keskkonna muutmist, ressursside ja oskuste juurde tekitamist.
Ja alles seejärel ehk peaaegu viimastena tulid soovid muuta seadusi või regulatsioone ning probleemi teadvustamine või poliitilise tahte puudumine.
Neis andmetes peitub järjekordne kinnitus sellele, et sugugi esimeses järjekorras ei hakanud mõttetalgulised riiki appi nõudma.
Ning kui räägitigi seaduste muutmise vajalikkusest, siis sedagi tihti mitte soovist suurema riikliku sekkumise järele, vaid vastupidi – et näiteks liiga ahistavad normid ei segaks talunikel oma kaupa vabalt müüa.
Aga rahata, seejuures riiklikult jagatava rahata ei saa ju ometi midagi väga suurt teha?
Saab ikka!
Kogukondlik koostöö
Probleemide lahendamiseks vajalike ressursside loeteludes oli kõikides maakondades esikohal vabatahtlike panustatud aeg (63%). Järgnesid teadmised ja oskused (41%) ning alles kolmandana raha (31%).
Vastusevariant “poliitikute mõjutamine ja lobby” oli nimetatud umbes 20% juhtudest. Seega ei oota aktiivsed Eesti inimesed oma murede lahendusi peamiselt poliitikutelt ega arva, et kõikide probleemide peapõhjus on raha vähesus.
Pigem loodetakse enda ja kaaskodanike peale, nähakse lahendust üldisemas hoiakute muutumises ja usutakse vabatahtliku töö ning teadmiste ja oskuste jagamise positiivsele mõjule.
Ehk polegi kodanikuühiskond Eestis nii vähe arenenud, nagu sageli kurdetakse?
Muidugi tuleb arvestada, et mõttetalgutel osalenud kujutasid endast küllap pisut ärksamat ja ettevõtlikumat osa Eesti inimestest. Seetõttu pole vast õige laiendada kõiki talgutel väljendatud hoiakuid automaatselt kogu rahvale.
Samuti on selge, et ehkki keegi ei saanud keelata mõttetalgutel osalejate täielikku vabadust arutleda ükskõik millisel teemal, andsid korraldajad ette teatud suuna ja tooni, mis viis enamikus kohtades arutelu ikka kogukondliku koostöö suunas. Ehkki oli ka hoopis teistsuguseid näiteid.
Eeskuju nakatab
Kas talgud läksid korda? Õigus on kindlasti neil, kes ütlevad, et enne järgmist suurt “Teeme ära!” aktsiooni oleks vaja eelmisele mõtteline joon alla tõmmata.
Sõna “mõtteline” on siin ilmselt oma kohal, sest räägime ju mõttetalgute tulemuste kokku võtmisest. Erinevalt mullustest koristatud prügitonnidest on talgutel sündinud heade mõtete kokku lugemine tonnides, meetrites või tükkides keerulisem.
Nagu Praxise analüüs tõdeb, võib “Minu Eesti 2009” talgute üheks suuremaks probleemiks pidada asjaolu, et keegi ei teadnud täpselt, milline peaks olema selle andmestiku formaat, millesse mõttekodadest kogunev info mahutada.
Päris lõpuni ei mahu see ilmselt ühtegi formaati. Mõttekodades pakutud ideid saab kirjeldada ja sarnaseid mõtteid rühmitada, aga kindlasti ei saa seda mahutada paari kitsasse lahtrisse.
Korraldajate ootused olid palju suuremad kui tegelik osalejate arv, mis oli umbes 11 000 – räägiti ju soovist koguda kodadesse 100 000 inimest. See jäi saavutamata ja oli ilmselt ka üsna ebareaalne. Aga oleneb, millega võrrelda.
7. novembril toimusid üleriigilised mõttetalgud ka Leedus, nimega “Idėjų diena” (“Ideede päev”). Neis osales ligikaudu 2000 inimest. Korraldajate hinnangul oli mõttevahetus ääretult huvitav, sest talgutel said kokku eri vanuses ja eri taustaga inimesed.
Kui leedulased on oma värske mõttepäevaga rahul, siis ei saa ka Eestis toimunu mastaapi pooleaastase ajalise distantsi pealt hinnata kuidagi teisiti kui ülivõrdes. Ning rahvusvahelise eeskuju andmine ise on juba märkimisväärt saavutus omaette.
Pole palju räägitud ka sellest, et eestlaste mullune suur prügikoristus inspireeris hiljem samasuguseid prügivastaseid koristuspäevi mitte ainult naabrite juures Lätis, Leedus ja Peterburis, vaid ka näiteks kauges Indias. Ning järgmisel kevadel seisab prügikoristuse suuraktsioon ees Portugalis.
Pole vist palju Eestis sündinud asju pärast Skype’i, mis oleks siit kaugemal sellist kõlapinda leidnud.
Enim toetatud teemad
- Kuidas vähendada igapäevast helireostust meid ümbritsevas keskkonnas?
- Kuidas hakkama saada istumisega?
- Kuidas panna käima oskuste ja vajaduste foorum või nn kogukonnakontor?
- Kuidas vähendada pakendamist (ehk osta oma taarasse)?
- Kuidas meedia saaks inimeste positiivsust suurendada?
- Kuidas leida üksmeel?
- Kuidas tagada igale lapsele Eestis turvaline ja hooliv kodu?
- Kuidas saaks iga inimene ise hallata osa sotsiaalmaksust meditsiini jaoks?
- Kuidas luua Tallinnasse uus jäähall?
- Kuidas tuua Eesti tootjate tooted parimal moel Eesti tarbijateni? Kuidas võimaldada toodete ja teenuste rahavaba vahetust?
- Mis võiks olla Eesti järgmine visioon, eesmärk, mille poole püüelda?
- Kuidas saaks inimesi julgustada linnast maale elama tulema?
- Kuidas edendada positiivset mõtlemist?
- Kuidas parandada suhteid Venemaaga?
- Kuidas parandada liikluskultuuri?
Allikas: “Teeme ära!”
