Ärgem unustagem väikemetsaomanikke
Erametsaühistute toetamine on viinud selleni, et metsaühistutesse on koondunud eelkõige suuremad metsaomanikud. Praegu on ühinenud metsaomanikul keskmiselt üle 60 ha metsamaad, mis on viis korda suurem kui Eesti keskmine metsaomand.
Seega on ka toetuste põhiosa ära kasutanud just suuremad metsaomanikud, kuigi väikemetsaomanikud vajaks toetusi märksa rohkem.
Miks ta ei tule kaasa?
Seda, et väikemetsaomanikel pole huvi metsa majandada ja et nende osalemine ühistegevuses on takistatud, on põhjendatud ülemaksustamisega, oskuste ja teadmiste puudumisega ning sellega, et mõnele puidusortimendile pole turul piisavalt nõudmist.
Samuti on kõlanud põhjendused, et pakutavate nõustamis- ja majandusteenuste vastu pole usaldust, asjaajamine on keeruline ja õigusruum ebastabiilne.
Kõik need põhjendused ei pea minu arvates paika. Uuringute järgi on füüsilisest isikust metsaomanik tegelikult kõige madalama maksukoormusega. Maksumäära alandamine oleks Eesti tõhusa maksusüsteemi lõhkumine, ja see, kui pidevalt “kõrgest” maksumäärast räägitakse, tekitab juba ise ebasoodsa suhtumise metsa müüki.
Teadmiste puudumine ei saa ka olla tõsine põhjus. Eestis tegutseb aktiivselt 77 metsanõustajat ja lisaks on olemas sadakond mitteaktiivset, nii et tasuta nõuanne on tegelikult kõigile kättesaadav.
Teadaolevalt on Eestis võimalik müüa kasumlikult kõiki puidusortimente ja metsa majandamisega seotud asjaajamine on juba nüüd väga lihtne.
Peamine põhjus, miks metsaomanik metsa ei majanda, on ikkagi usalduse puudumine majandusteenuste suhtes. Siinkohal on tähtis metsaettevõtja, kes majandusteenust osutab – nende maine on liiga madal. Tihtipeale on nõustajad ka metsaühistud, kes soovitavad majandusteenust, olles ise seotud majandusteenuse osutajaga.
Mainet saaks parandada
Madal maine johtub algusaastate ülivabast majanduskeskkonnast, mille tagajärg oli, et iga teine metsaettevõtja jõudis karistusregistrisse ja iga teine väikemetsaomanik sai teenuse osutaja käest petta.
Võib arvata, et need ajad on möödas, kuid kas on midagi muutunud, kui metsatehinguni jõutakse? Millised on metsaomaniku võimalused vältida pettasaamist? Kas metsaettevõtja on muutunud nüüd usaldusväärsemaks? Metsaomanikuni pole selle kohta ju signaale tegelikult jõudnud ja kord kaotatud usaldust on raske taastada.
Üks võimalus mainet parandada ja väikemetsaomanikke metsa majandama saada on leida neile usaldusväärne teenuseosutaja ning ka kasvava metsa müügiüksuse ja puidu mõõtmine. Selleks tuleks sisse seada riiklik tegevusluba metsaettevõtjale ning luua kasvava metsa ja metsamaterjalide mõõtmiseks sõltumatu asutus.
Alguses võiks tegevusluba ja sõltumatu metsa mõõtmine ettevõtjale olla vabatahtlik. Tegevusloa eesmärk on vältida metsaõigusnormide rikkumist ja tagada metsaomanikule metsatehingu läbipaistvus koos metsa sõltumatu mõõtmisega.
Metsaomaniku liitumiseks metsaühistuga on vaja usaldusväärselt ja atraktiivselt toimivat ühistut. Ühistu juhatuses ei tohiks olla metsaettevõtjad, vaid soovitavalt väikemetsa-
omanikud.
Ühistu aastaaruande auditeerimine/revideerimine võiks olla riigi osalusega, vastutasuks võiks metsaühistu osutada riigile haldusteenust.
Arvamus pärineb veebist osale.ee, kus 17. juunini oli võimalik teha ettepanekuid ja avaldada arvamust aastani 2020 koostatava metsanduse arengukava eelnõu kohta. Lauri Salumäe oli üks kolmest ettepanekute tegijast.
Erametsadest on inventeerimata 25%
- Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. RMK majandada on 37% metsamaadest. Uue arengukava koostajad nendivad, et selget ülevaadet metsaomandist ja metsaomanike vajadustest ei ole.
- Endiselt on üsna palju inventeerimata erametsi (inventeerimisvajadus ehk metsakorralduse tellimine tuleb päevakorrale, kui omanik metsas midagi teha tahab) – kokku umbes 250 000 ha, mis on vähemalt neljandik erametsadest.
- Natura 2000 kaitse all olevate metsade omanikest suurem osa pole kasutanud võimalust saada piirangute tõttu hüvitist. Saamata jäänud tulu kompenseerimist, mida tehakse maaelu arengukava meetme kaudu, on küsitud vähem kui pool võimalikust mahust.
- Metsaühistutesse on koondunud umbes 10% erametsaomanikest. Metsaomanike tugistruktuuri peab praegu ülal riik, metsaühistute kuludest peaaegu 80% kaetakse riigi toetuste kaudu.
Allikas: “Metsanduse arengukava aastani 2020” eelnõu
