Äritsemise põllumaaga saab peatada
Eelmises Maalehes kirjutas Silja Lättemäe mureliku loo sellest, kuidas aktiivses põllumajanduslikus kasutuses olev põllumaa libiseb põllumeeste käte vahelt välja.
Jutus on muret ja fakte külla ja kuhjaga.
Julgen arvata, et Maalehe abi ja tugi põllumeestele on siin hädatarvilik. Mure kurtmine kergendab küll südant, aga vaja oleks lahendust ja kiiresti.
Minister Helir-Valdor Seeder naeratab lehes muhedalt, aga kahjuks tarmukat tegutsemisskeemi tema jutust ei kajastu. Mis lahendusi pakuvad Tootjate Keskliit, Talupidajate Keskliit, Põllumajandus Kaubanduskoda? Ka nende poolt pole kuulda ega näha mingisugustki aktiivsust, kui nende töösipelgaid pikkamööda saapatalla all laiaks litsutakse.
Meil kehtivale üldisele maatulundusmaa ähmasele ja laialivalguvale mõistele on piirangute seadmine mõistagi probleemne. Pakun järgnevalt omalt poolt üht võimalikku lahendust, millega Riigikogu maaelukomisjon ja meie valitsus tegeleda võiksid, kui on tahet.
Vaja on seadustada aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva põllumaa mõiste ja selle põllumaa müügi ning rendi erikord.
Erikorra põhjenduste jada on võimalik väga tugevalt argumenteerida ja Euroopa silmis oleks olulisim neist ELilt saadud toetusraha kaitse.
Riiklikult olulise küsimusena aktiivses põllumajanduslikus kasutuses olevale põllumaale müügierisuste seadustamine ei vaja teatavasti mingit ELi luba. Ja väita, et põllumaa ei ole riiklikult oluline võib vaid väga rumal rahvas ja riik.
Aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva põllumaa müügi ja rendi erikord peaks kehtima nii riigi kui eraomandis oleva põllumaa kohta. Nõnda käituvad oma põllumaad ja põllumehi austavad ja hoidvad riigid.
Erikorra sätted tuleks koostada ja kooskõlastada asjasse puutuvate organisatsioonidega tõsises koostöös.
Üks põhitingimus põllumaa ostu- ja rendikonkursil osalejale peaks olema eelneva tootmisaasta deklareeritud müügitulu vähemalt 80protsendiline teke põllumajanduslikust tootmisest.
Kohalikke oleks võimalik eelistada esimese, teise ja kolmanda kandideerimisringi seadmise kaudu.
Eks jääb oodata, kas jalad, kes raha järgi käivad, peavad oluliseks nende muret, kes adra järgi käivad. Ega väga suurt optimismi ju pole, sest raamatute raamatust Piiblist saame teada, et Kristus kaotas enesevalitsemise vaid üks kord oma elus, kui tõukas hangeldajad ja rahavahetajad templist välja – ju jäi temagi vaimujõud rahavõimu vastu väetiks.
