Ärritaja ärataks

Uue jahiseaduse eelnõu tekitab praegu tõelist tormi. Käib tõsine arutamine ja on kirglikku vaidlust. Arutatakse nii eelnõu konkreetseid punkte kui ka neist edasi arendatud võimendusi, millel peaaegu enam tegeliku eelnõuga pistmist polegi.

Igatahes on eelnõul, jahinduse ümberkorraldamise plaanil, võimas vastukaja. Ka selline, millist pole oodata osatudki.

Samas on teine eelnõu, metsanduse uue arengukava projekt, laiema tähelepanuta. Ka siis, kui see pandi otseselt avalikule arutelule osale.ee veebi, kus iga kodanik saab arvata ja ettepanekuid teha, ei tekitanud see tormi, isegi mitte väikest. Kogu arutelu aja jooksul jõudis sinna peale ELFi arvamuste
ettepanekuid vaid kahelt metsamehelt.

Teoreetiliselt võiks olla vastupidi, kuna jahiseaduse eelnõu puudutab eelkõige jahimehi ja maaomanikke, metsanduse arengukava aga kogu metsasektorit. Kui võrrelda inimeste hulka, kes võiksid olla potentsiaalsed arutajad, plaanitu täiendajad ja paremaks muutjad, on metsanduse arengukava puhul seda rahvast ikka väga palju rohkem.

Paistab, et kava pole suutnud lihtsalt kedagi vihaseks ajada, nagu on vihane osa jahimeestest. Ägedad vaidlused tulevad tegelikult ju asjale kasuks – seadusi ei tehta seaduse tegijate, vaid kõikide inimeste jaoks.

Kui kodaniku äratab ja avaliku arutelu käivitab ärritaja, tuleks metsanduse tulevikukava põhjal see võib-olla välja mõtelda?

Las nad kabinetilaudade taga teevad oma arengukava, ütleb kodanik ning hakkab õiendama siis, kui kava valmis ja selle alusel sünnivad järgmised otsused, mis juba rohkem igapäevaelusse puutuvad.

Niisugune on elu, aga kas ta just peab selline olema...